Vene tsaarivõim kohustas 19. sajandil mõisnikke vallakohut looma igas Eesti mõisas. Mõisnik kinnitas eesistuja ja 2–4 kaasistujat. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi nõudeid ja vaidlusi (varanduse-, päranduse-, võlaasjad) ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Eestimaa kubermangus ei saanud vallakohtu otsuseid näiteks edasi kaevatagi. Vallakohtud tegutsesid kuni 1940. aastani, mil nõukogude võim need lõplikult sulges.

Vallakohtute protokolliraamatud on aga tänaseni arhiivides säilinud ja nii loodi internetis selle aasta veebruaris avatud ühisloomekeskkond Vallakohtud (www.ra.ee/vallakohtud/ ). See algatus on tänaseks kokku toonud üle paarisaja vabatahtliku, kes on ühisel jõul kättesaadavaks teinud kokku üle 20 000 omaaegse kohtuloo.

Sestap on Saaremaa ajaloohuvilisi inimesi ühendaval Teisipäeva Klubil hea meel ka laiemale publikule teatada, et eeloleval teisipäeval, 26. novembril kl 18.30 leiab Kuressaare linnuse vahtkonnamajas aset järjekordne klubi üritus nimega „19. sajandi vallakohtutest ja nende protokolliraamatutest“.

Esinema tuleb Rahvusarhiivi arhiivipedagoog, saarlanna ja SÜG-i vilistlane Edith Eskor (neiunimega Seegel). Üritus on avalik ja sissepääs tasuta.

“Jah, veebruaris avasime Rahvusarhiivis vallakohtute ühisloome, kus vabatahtlikud saavad sisestada vallakohtu digiteeritud protokolle. Loengu raames tutvustame põgusalt vallakohtute ajalugu Eestis ning nende kohtute tegevuse käigus loodud protokolliraamatute kohtulugudes kajastuvat külaühiskonna peegeldust,” rääkis Edith Eskor Meie Maale.