Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 20. jaanuar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Uudised

Saaremaa hirvekaamerat jälgitakse kogu maailmas (6)
Autor: Oliver Rand
Neljapäev, 31. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tehumardi lähistele seitse hooaega tagasi paigaldatud hirvekaamerat on jälgitud 180 riigis ehk peaaegu kogu maailmas.

“See on päris fenomenaalne arv ja ega ma oskagi öelda, kuidas nii paljudest riikidest pärit inimesed on Saaremaa hirvekaamera kohta teavet saanud ja selle tulemusena ka jälginud, mis toimub,” lausus Eesti looduskaameratel silma peal hoidev zooloog ja fotograaf Tiit Hunt.

“Kuid pole ka enam imeks panna. Näiteks Keila-Joale pandud kalakaameraga juhtus selline lugu, et mul üks tuttav käis Jaapanis ja oli hotelli vastuvõtus, kui märkas, et suurelt ekraanilt tuleb kuidagi tuttav pilt. Selgus, et jaapanlased olid avastanud Eesti kalakaamera ja näitasidki seda Keila jõe kiirevoolulise koha veevulinaga otsepilti.”

Hirvekaamera alustas hooaega varem

Tiit Hundi sõnul paigaldati hirvekaamera Saaremaale eelkõige punahirvede (Cervus elaphus) jälgimiseks, kuid kaamerasilma ette on jäänud ka palju teisi loomi ja linde, lõpetades hundiga. Karu pole veel ette sattunud.

“Praegu on hirvekaamera jälgimiseks veel varajane aeg, sest varasemate aastate kogemus on näidanud, et hirved hakkavad platsil käima pärast jooksuaega ja püsivamate külmade saabudes,” sõnas Tiit Hunt. “Jooksuaeg praegu veel kestab, selle tunnistuseks kostavad kaameramikrofoni jätkuvalt võimsad hirvepullide möirged nii lähedalt kui kaugemalt.”

Seekord alustati hirvekaamera hooaega tavapärasest varem ja seni on lisaks hirvedele kaamerasilma ette jäänud rebased ja kährikud, taustahelina on kuulda olnud laglede rännet ja ka merikotka häälitsusi. Sellel sügisel on kaamera tabanud näiteks ka kaks hirvepulli, ühel neist kaheteistharulised sarved. Loomade ligimeelitamiseks on kaamera läheduses metsloomade söötmispaik, kus nosimiseks saadaval porgandid ja silo.

Mets on kaameraid täis

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas lausus, et jahimehed on Saaremaa metsadesse paigaldanud hulgaliselt kaameraid, kuid tavainimene saab otse jälgida vaid hirvekaamerat.

“Teised kaamerad on vaid ülespanija jälgida ja vaid tema saab ka teistega soovi korral pilti jagada,” selgitas Ive Kuningas. “Rajakaameraid on üles pandud päris palju ja valdavalt teevad need vaid pilti või mõne lühema videolõigu.”

Suvel paigaldas keskkonnaagentuur Abrukale kaheksa rajakaamerat, et tuvastada saarele sattunud ilvese liikumist. Ühel juhul on ta ka kaamera ette jäänud.

“Viimased andmed pärinevadki septembrist, sest novembris läheme Abrukale uuesti tagasi ja laadime maha vahepeal kaamerate talletatud info,” ütles keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp. “Seal vajab siis läbitöötamist hulk materjali, umbes 8000–10 000 pilti.”

Ilves võetakse käsile kevadel

Abruka saarevaht Rein Lember ütles, et ilves pole saareelanikele teadaolevalt probleeme põhjustanud. “Ei tea, et keegi oleks kurtnud, minu kõrvu igatahes pole jõudnud,” sõnas ta. “Samas, Abruka on küll piisavalt väike, kuid ka piisavalt suur, et kogu teave ei pruugigi minuni jõuda.”

Marko Kübarsepp viitas, et ilvesega ilmselt enne järgmist kevadet midagi ette ei võeta. “Ega see asi ole kaugemale edasi läinud ja otseselt ei põle ka selle asjaga,“ selgitas ta. “Enne lume tulekut pole aktiivset püüki võimalik teha ja ilves ei kujuta endast ka eriti suurt ohtu. Vahest märtsikuuks peaks saama ilvese saarelt minema toimetatud.”

Teiste Saaremaa haruldaste metsloomade käekäigust pole Saarte jahimeeste seltsi vahepeal uudiseid tulnud. Karu nähti juba mõnda aega tagasi Salmel ühes õunaaias toimetamas ja ka hundid püsivad metsas vagusi.

Eesti looduskaameraid saab otseülekandes jälgida looduskalendri koduleheküljelt, kus lisaks hirvekaamerale on üleval ka kala- ja mägrakaamera.

*  *  *

GOSPA katusel haruldane mesilaskaamera

Kuressaares asuva GOSPA hotelli katusel on juba mitu aastat asunud mesilastaru, mille asukate tegemisi saab samuti kaamerast jälgida.

“Minu kui mesiniku ja sealsete mesilaste tööandjana on lihtsalt tore teinekord kaamerast mesitarusid jälgida, et minu tragid mesilased juba töötavad, kui mina mõnikord alles hommikukohvi joon,” lausus mesilastarud paigaldanud Ergo Oolup. “Tihtipeale olen õhtul juba puhkamas, kui “töötajad” veel töötavad. Ehk seda vaadates täitub ju ühe tööandja suur unistus. Mesindamisel on seega oluline anda mesilasele piisavalt tööd, muidu nad lahkuvad laisa mesiniku juurest.”

Oolup sõnas, et mesilastarus elab suvel kuni 80 000 mesilast. Päikeselisel päeval teevad nad neljandalt korruselt kokku umbes 150 000 lendu, st igas sekundis pea viis väljalendu.

“Mett olen saanud katuselt üllatavalt palju. Mesindamise reegel on, et merelisest kliimast tulenevalt tarusid tavapäraselt mere ääres ei hoita, aga ju siis hotelli ümbruse aedadest on mesilastel olnud alati midagi korjata ja soodsaid lennupäevi on olnud piisavalt,” rääkis Oolup.

“Aktiivne korje toimub poolteise kilomeetri raadiuses, aga korjamas käivad nad kuni kolme kilomeetri kaugusel. Mee kvaliteet on olnud väga hea. Seda on ju korduvalt tõestatud, et linnamesi võib oma kvaliteedilt olla parem kui põldude äärest korjatud,” lisas ta.

“Katusemesindamine” on Ergo Oolupi kinnitusel üle maailma päris suur trend ja linnainimeste jaoks on see üks võimalus mesilasi pidada. Päris paljude hotellide ja restoranide katustel peetakse mesilasi. “Lisaks mee tootmisele rõhutatakse sellega, et ümbritsev keskkond on puhas ja hea. Mul on seega väga hea meel koostöö üle GOSPA hotelliga,” lisas ta.

Praegu mesilaskaamera ei tööta, kuna hooaeg on läbi.


Täna loetuimad
In memoriam VAHUR TÕNISSOO (24.04.1964 – 17.01.2021)
Raivo Aeg võtab aja maha (12)
„Suure Tõllu” raamat sobib igas vanuses lugejale
Rõõmu, vale ja vihaga edasi (7)
Kuressaare muusikakool on hädas parkivate autodega (2)
Prügimajandamise muster leibkonnas on muutumas (11)
Arendus- ja kommunikatsiooniosakonna juhatajaks saab Annika Trummar (1)
NOM-festival otsib abivajavat saarlast (4)
Lugeja küsib, jurist vastab (5)
Eesti linnad jalgsi läbiv mees jõuab veebruaris Kuressaarde (2)
Muuseumi töötajad nobedaimate museaalide kirjeldajate hulgas (3)
Lümanda kool tähistas väärilist juubelit
JUHTKIRI - Heategu tegemata ei jää
Eesti Looduskaitse Selts näitab esmakordselt kunstikogu
Kai Karolin kutsub paberil väljendama
Nädala loetavuse top 5
Praamid võivad minna ristkasutusse (1)
Viikingipealik võis otsa leida Saaremaal (4)
Nüüdseks on selgunud Aasta Küla tiitlit püüdev koorekiht (6)
In memoriam VAHUR TÕNISSOO (24.04.1964 – 17.01.2021)
Kalurid pole riigi otsustega rahul (13)
Kommentaarid
Prügimajandamise muster leibkonnas on muutumas (11)
Tänasest on lubatud minek Lääne-Eesti merejääle (1)
Lumetõrje info teenuskeskustest (9)
Muuseumi töötajad nobedaimate museaalide kirjeldajate hulgas (3)
Raivo Aeg võtab aja maha (12)
Lugeja küsib, jurist vastab (5)
NOM-festival otsib abivajavat saarlast (4)
FC Kuressaare uus tegevjuht on Mikk Saarela (43)
Kuressaare muusikakool on hädas parkivate autodega (2)
Eesti linnad jalgsi läbiv mees jõuab veebruaris Kuressaarde (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud