[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 06. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Uudised

Linnuses saab vaadata näitust Nõukogude sõjaväebaasidest (2)
Autor: Ardo Vahter
Kolmapäev, 23. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Täna kell 16 avatakse Kuressaare lossi peakorrusel näitus “Saarlased Nõukogude sõjaväebaaside jalus (1939–1941).

Näitus põhineb Endel Püüa põhjalikul uurimistööl ja annab külastajatele ülevaate sõja alguses Saaremaal loodud Nõukogude sõjaväebaasidest ja sellele tegevusele jalgu jäänud saarlastest, kes pidid sunniviisiliselt jätma oma kodud.

23. augustil 1939 Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepinguga piiritlesid lepinguosalised oma mõjupiirkonnad Euroopas ja peagi algas kokkulepitu elluviimine.

1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat ja vallandus teine maailmasõda. 28. septembril surus NSV Liit Eestile peale vastastikuse abistamise pakti, mis andis Nõukogude poolele õiguse sõjaväebaaside loomiseks. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt ja sellele järgnenud punane riigipööre suurendasid sõjaväelaste omavoli baaside rajamisel veelgi.

Siiani on avaldatud vähe infot

Põhiliselt eksponeeritakse näitusel tolleaegseid sündmusi kajastavaid fotosid ja dokumente, aga Saaremaa Muuseumi suurtes kogudes leidub ka sellest perioodist pärinevaid esemeid, kirjandust ja muud taolist, mida näitusel samuti näha saab.

Endel Püüa rääkis Meie Maale, et teema on teda huvitanud ammu, kuid süvitsi hakkas ta sellega tegelema mõned aastad tagasi.

“Siiani on Eestisse Nõukogude sõjaväebaaside rajamist käsitlevates aruannetes keskendutud põhiliselt arvudele ja näidatud, kui palju inimesi selle tõttu kannatas. Mind aga huvitas eelkõige moment, kuidas kogu mehhanism toimis, kuidas käis maa eraldamine baaside alla, kuidas, kuhu ja millistel tingimustel seal elanud inimesed evakueeruma sunniti. Sellist infot on siiani avaldatud vähe,” nentis Püüa.

Suhtles ligi 150 inimesega

Oma uurimistöö käigus töötas Püüa arhiivides ja tutvus vastava kirjandusega, samas kogus ta nii palju infot kui võimalik n-ö otseallikast, suheldes kokku ligi 150 inimese või nende järeltulijatega, kes baaside lepingu tagajärjel vahetult kannatasid.

“Enamus kannatanutest, kellega rääkisin, oli nende sündmuste ajal lapseeas, 5–10-aastased. Lapsed teatavasti mäletavad asju omamoodi. Vahepeal olid ka ajad, kui üksainus mõtlematult poetatud sõna võis tähendada tervele perele teekonda Siberisse, mille kartuses vanemad ei tahtnud lapsi eriti toimunusse pühendada ega rääkinud nende kuuldes, mis tegelikult toimus,” rääkis Püüa.

Eriti valusalt puudutas baaside leping ja sellele järgnenud 1940. aasta lisakokkulepe Saare- ja Läänemaad ning Paldiski piirkonda. 42-st sõjaväebaaside alla nõutud maa-alast paiknes tervelt 25 Saaremaal. Kõige raskem ja kurvem, mis järgnes, oli baasialadel majapidamiste likvideerimine ja elanike evakueerimine. Suurima ülekohtu all kannatas Taga-Sõrve rahvas, kus likvideerimisele kuulus 144, ja Kõiguste-Ruhve piirkond, kus baasi alla jäi 131 majapidamist.

Saaremaal baaside alla 13 600 hektarit

Üle kogu Eesti läks Nõukogude sõjaväebaaside alla esialgu ca 34 000 hektarit maad, sellest Saaremaal ligi 13 600, mis on üle 5% Saaremaa pindalast.

Inimestega, kes oma kodu kaotasid, tegelesid riigi asundusamet ja Saaremaal ka kohalik maa-amet, samuti Kuressaare metskond. Endel Püüa meenutas, et Saaremaal viidi läbi küsitlused selle kohta, kui paljud majapidamised on valmis võtma neid õnnetuid peresid enda juurde.

Küsitluse tulemusena selgus, et kodu kaotanud peresid oli valmis vastu võtma ligi 400 majapidamist. “See tähendab, et kõik kodu kaotanud oleksid sinna ära mahtunud, seda muidugi ajutiselt. Taga-Sõrves, kus läks likvideerimisele 144 majapidamist, pakkus Torgu vald välja peavarju vajadusel ligi 180 perele. Need arvud näitavad, kuidas rasked ajad rahvast ühendavad,” lausus Püüa.

Kuressaare lossis jääb Nõukogude sõjaväebaaside rajamist käsitlev näitus avatuks kuni järgmise aasta 2. veebruarini.


Täna loetuimad
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (10)
Saarlase magistritöö pälvis tunnustuse (2)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset akoholipoliitikat ajada (1)
Saaremaa spordistipendiumi sai Johannes Treiel
Nädala loetavuse top 5
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (22)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (12)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (15)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (37)
Kommentaarid
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (10)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (37)
Aasta kirikusõbraks sai abivallavanem Helle Kahm (12)
Maaeluminister kinnitas saarlase asekantsleriks (4)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (15)
Haigla audit valmib kõige enne jaanipäevaks (1)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset akoholipoliitikat ajada (1)
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (30)
Luce kool sai puudustele vaatamata tegevusloa (5)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud