Autor:
Angela RandmetsEsmaspäev, 16. september 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriToidufestival kutsus laupäeval kõiki Saare- ja Muhumaa küladesse külla. Igal küla- või seltsimajal olid külalistele omad erilised üllatused varuks. Endise Leisi vallas asuvas Mätja-Tareste seltsimajas sai õppida päris eheda, vaaremade šnitti mööda tehtud verikäkkide valmistamist. Keskpäevast külalistele uksed avanud külasüdames algas käkitegu tunnike hiljem.
Eksklusiivne hõrgutis
Töötuba juhtinud Kati Haamer Adu-Jaani talust nentis verikäkitaigent kokku segades, et kõige tähtsamat komponenti, mis käkkidele nimegi annab, pole tänapäeval sugugi lihtne hankida. Ka grammipealt täpseid koostisainete koguseid ei ole kusagil kirjas, sest käkitegu käib tunde järgi. Peamiselt loomaverest ja odrajahust koosnevale piduroale annavad Haameri sõnul õige meki soolapekiliha kuubikud ja sibul, mida on kergelt või sees praetud.
„Mida rohkem sibulaid, seda parem,“ õpetas naine ja teda assisteerinud abikaasa tuletas meelde vanaemade aegset tarkusetera: „Sibulas teeb seest terveks, kasevits teeb otsa kergeks.“
Koos meenutati, kuidas veel nende lapsepõlves sügisesel seatapuajal koolist tulijaid alati kena kõhutäis käkke ees ootas. Õnneks oli toonastel emadel aega oma kulinaarseid teadmisi lastelegi jagada, rääkimata sellest, et igal endast lugupidaval taluperel vähemalt üks põrsas igaks sügiseks laudanurgas seaks sirgus, nii et käkkide tegemiseks vajalik tooraine oli kõigil kenasti omast käest võtta. Praegu aga enam sigu üheski kodumajapidamises kasvatada ei tohi, sestap ei ole käkitegu enam sugugi „käkitegu“ ja nn päris käkkidest on saanud eksklusiivne roog.
Lisaks käkimekkimisele ootas Mätja-Tareste seltsimajas külalisi hõrkude kookidega kohvik, „Avatud Sahver“, kus nii kõrvitsad kui ka erinevad hoidised läksid kaubaks nagu soojad saiad. Samuti said soovijad saunas seljad puhtaks pesta ning kohale oli kutsutud Saaremaa parim lõõtsamees Sulev Mägi.
Külalised on teretulnud
Mätja-Tareste külavanem Jaak Haamer ütles, et algatus inimesed toidufestivali raames aktiivsetesse kogukondadesse ja külamajadesse kutsuda oli väga hea üllatus. „Loomulikult olime kohe nõus osalema. See on hea väljund, et näidata, mida me teeme, kus me oleme, kes me üldse oleme,“ rääkis ta, toonitades, et tegelikult toimub palju ka väljaspool Kuressaaret ja suuremaid keskusi.
Haameri arvates ei pruugi paljud saarlasedki Mätja ja Tareste küladest ning nende seltsimajast midagi teada, sest kuna külad jäävad kahe suure tee vahele, ei satu nende juurde naljalt niisama keegi. „Iga külaline, kes täna siia satub, on teretulnud,“ kinnitas külavanem ja lisas, et on järele proovitud - seltsimajja mahub 120 inimest.
Üks Saaremaa peidetud pärlitest, kenade õuedega ja mahlaka jutuga elanikke täis küla on Haameri sõnul valmis uudistajaid vastu võtma ka pärast toidufestivali üritusi. Seltsimaja on loodud küll oma kogukonna inimeste vajadusi silmas pidades, ent kui kenasti küsida, saavad seal sünnipäevapidusid, pulmi ja peiesid pidada ka need, kes külla n-ö päriselt sisse kirjutatud polegi.
„Külla külla“ algatuse raames sai laupäeval lisaks Mätja-Tareste seltsimajale külastada ka Hellamaa külakeskust, Karala külamaja, Kavandi seltsimaja, Kõrkvere seltsimaja, Käesla külaväljakut, Tagavere seltsimaja, Laimjala rahvamaja, Metsküla seltsimajasid, Kõrkküla seltsimaja, Sakla seltsimaja, Vätta seltsimaja, Kõljala külamaja, Tõnija seltsimaja ja Võhma külamaja.