[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 17. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Uudised

Tõenditaotlejad raiskavad perearstide aega (5)
Autor: Angela Randmets
Laupäev, 13. juuli 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Formaalseid tõendeid nõutavad terviseprobleemideta isikud, sealhulgas tudengid, tekitavad perearstidele asjatut lisakoormust.

Eesti Perearstide Selts pöördus sotsiaalministeeriumi poole, et juhtida tähelepanu asjatule lisakoormusele, mida tekitavad isikud, kes paluvad perearstilt arstitõendit, ehkki reaalset terviseprobleemi neil ei ole. Seltsi hinnangul on üha süvenemas tendents, kus kõrgkoolid suunavad õpiraskustega tudengeid perearsti juurde tõendit võtma, ehkki akadeemilist puhkust saab võtta ka omal soovil.

Põhjuseks tervisekindlustus

Orissaare perearstikeskuse perearst Elo Lember ütles, et on tõendit soovivate üliõpilaste probleemiga ka ise kokku puutunud. „Kui akadeemiline puhkus võetakse üliõpilase poolt n-ö omal soovil kas ülekoormusest, tahtmisest vahepeal raha teenima minna, perekondlikel või muudel põhjustel ning otsest terviseprobleemi polegi, katkeb haigekassa kindlustus. Kui on aga arsti teatis selle kohta, et inimene vajab akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, tervisekindlustus säilib,“ valgustas Lember tudengite tõendiküsimise motiive.

Lember kinnitas, et arstitõendeid võtta soovitavad kõrgkoolid ise. Ta tõdes, et see koormab asjatult tervishoiusüsteemi, sest võimalikku terviseprobleemi tuleb alles selgitama hakata ja vahel on üpris raske tervise ja haiguse vahele selget piiri tõmmata. Lemberile teadaolevalt on perearstide selts teinud oma pöördumises ministeeriumi poole ettepaneku säilitada tervisekindlustus ka omal soovil akadeemilise puhkuse võtjale. „Muidugi nõuab see otsustamist juba poliitikute tasandil ja võtab kõvasti aega, aga kuskilt peab alustama,“ märkis ta.

Tüütu tõendimajandus

Lember tunnistas, et nn tõendimajandus on perearsti jaoks üks ebameeldivamaid töölõike üldse, sest võtab sisulise arstitöö arvelt üpris palju väärtuslikku aega ära.

„Küll kirjutame tõendeid etteantud blankettidele – läbi aastate on neid olnud ligi sada, küll vabas vormis, küll digitaalselt,“ kirjeldas ta, lisades, et pereõde seda tööd teha ei saa, kuna vastutus ja allkirjaõigus on vaid arstil.

„Eriti hull oli perearstinduse algusaeg, kui püsis nõukaaegne komme nõuda tõendeid koolist puudumise ja kehalise kasvatuse vabastuse kohta. Mõni õpetaja nõudis arstilkäigu kirjalikku tõendamist kellaajaliselt,“ meenutas staažikas perearst. „Gripihooajal ummistasid tõendinõudlejad vastuvõtte ja 1998. aastal oli meie kabineti rekord 83 patsienti kuue tunniga. Seejuures võisid tõsised haiged vajaliku tähelepanuta jääda,“ jätkas ta.

Lember on rahul, et nüüdseks on perearstide selts välja võidelnud kõikidele sobiva variandi, et koolile nõutavaid puudumis- ja vabastustõendeid kirjutavad lapsevanemad. Õnneks ei pea enam kirjutama tõendeid ka spordivõistlustel ega lastelaagrites osalejatele. „Igaüks vastutab oma tervisliku seisundi eest ikka ise, nii on see ka võistlusjuhendites kirjas,“ märkis Lember.

Nõuavad nii koolid kui ka tööandjad

Ehkki lasteaeda ega tavakooli minekul tõendeid enam ei nõuta, soovitas Lember lapsevanematel lapse huvides teavitada õppeasutust lapse kroonilisest haigusest, näiteks epilepsiast või suhkruhaigusest, et haigushoo korral saaks last õigesti abistada.

Sisseastumiseks ei nõua Lemberi sõnul tõendeid enam ka kõrgkoolid, kui just ei ole tegemist kõrgendatud nõudmistega politsei-, sõja- ja merekooliga või osade kutsekoolidega.

„Osad teevad seda ikka veel vanast harjumusest. Ohkan, aga kirjutan tõendi ära, et mitte inimest asjata jooksutada,“ tähendas ta. Lisaks tõi Lember markantse näite, et kunagi tahtis üks puiduettevõte töölelubamise tõendit, millele Lember kirjutas: patsient on momendil terve.

„Eks see oli vastutuse lükkamine arstile hetkeks, kui mõni haigus või õnnetus juhtuma peaks,“ arvas ta, lisades, et talle tundub nagu osa asutusi jooksutaks inimesi ja koormaks arste just sel põhjusel.

Kogemustes karastunud

Kuressaare kesklinnas asuva perearstikabineti pidaja, perearst Sille Väli, kes on perearstina töötanud 24 aastat, tõi samuti välja, et varem oli perearstidel vaja välja anda tohutult palju tõendeid, millest osa olid formaalsed ja osa vähem formaalsed. Tõendeid tuli Väli sõnul välja kirjutada nii lasteaia- kui koolilastele, lastelaagrisse ja kutsekooli minejatele nii, et arst tihti ei teadnudki, kas laps ka tegelikult haige oli. „Tänu perearstide seltsi juhatuste tublile tööle on enamiku mõttetute tõendite nõudmine juba ammu lõpetatud,“ kiitis Väli, märkides, et ema teab lapse terviseseisundist palju paremini ja saab sellekohase teate ise e-kooli panna.

Ka Väli tunnistas, et on pidanud kirjutama täiesti tervetele üliõpilastele akadeemilise puhkuse saamiseks tõendeid, ent neid on olnud aasta jooksul väga vähe. „Ka neid tõendeid ei peaks ülikoolid enam nõudma,“ arvas ta.

Formaalsed tõendid Väli igapäevatööd siiski ei sega. „Mul on tõendite buumi ajal tekkinud teatud treenitus ja kõrge valulävi,“ muigas ta, märkides, et koolile kirjutab ta tõendeid peale lapse rasket ägedat haigust või siis, kui lapsel on krooniline haigus, millest õpetaja peab kindlasti teadlik olema.

Seadus tõendit ei nõua

Kuressaare perearstikeskuse perearsti Kristen Reinmanni hinnangul tuleb suurim koormus koolidelt, kes nõuavad perearstilt tõendit kehalisest kasvatusest vabastamiseks.

„Sellist „puudumistõendit“ ei väljastata ametlikult alates 1. jaanuarist 2010, sest kuni 18-aastase lapse koolikohustuse täitmise ja mittetäitmise (puudumise) jälgimine on EV seaduste järgi lapsevanema kohustus ja vastutus,“ viitas Reinmann kehtivale seadusandlusele. Ta lisas, et tõendite väljaandmine pole ei arstlik ega õendusalane tegevus ja Euroopa Liidus vastavat tõendit ei tunta.

„Lapse õppetöös mitte osalemist saab kinnitada ainult lapsevanem, aga mitte arst. Arst annab lapsevanemale soovitused ja nõuanded, mis dokumenteeritakse ka haiguslukku. Vanem võib soovi korral näidata väljatrükki haigusloost koolile, kuid ükski kooli sisekorraeeskiri ei saa kohustada arsti tõendama lapse puudumist, kui see on seaduse alusel lapsevanema vastutada,“ selgitas ta.

Tõend on ekspertotsus

Reinmanni sõnul ei tunnista perearstid eraldi tõendit ka kutsekoolidele. „Jääb selgusetuks, mida tõendada tuleb ja mis mõte sel tõendil on. Kas ükski perearst on väljastanud tõendi, et patsient tundliku nägemise tõttu keevitajaks ei sobi?“ esitas ta retoorilise küsimuse.
Seda, millised tervislikud nõuded erinevatele erialadele üldse on, teaks Reinmanni arvates ilmselt kõige paremini kutsekool ise, kuid patsientidele pole kunagi kaasa antud juhtnööre, mida täpselt perearst tõendama peab. „Kui erialal esinevad mingid vastunäidustused, siis soovitan kutsekoolidel need paberile panna ja anda sisseastujatel „linnutamiseks“ ning ise siis omad järeldused teha,” soovitas ta.

Reinmanni kinnitusel on igal patsiendil õigus saada soovi korral tõend tervishoiuteenuse osutamise kohta, mis tähendab, et perearst tõendab – tihti patsiendi tööandja soovil – arstil käimise fakti. Lisaks on patsiendil õigus näha oma ravilugu, millele on ligipääs digilugu.ee kaudu. „Raviloo väljatrükki võib kasutada tõendamaks seda, mida arst on soovitanud,“ selgitas Reinmann.
„Tõend on dokumenteeritud ekspertotsus.

Tõendile märgitut kinnitame allkirjaga ja sel on juriidiline väärtus. See tähendab, et ka lihtsa tõendi tegemisele võib kuluda olulisel määral aega ja vaeva, sest tõend on tõsine asi,“ selgitas Reinmann, miks perearstidele põhjendamatud ja ebavajalikud tõendid ei meeldi, eriti kui need tulevad puhtalt teise asutuse või isiku töövaeva vähendamise eesmärgil.


Täna loetuimad
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (54)
Õpilastele mõeldud bussiliin lõpetas liiga vara (1)
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (2)
Muhu väina regati etapil saarlastele kaks poodiumikohta
Kalurite päev tõi kaunisse Mõntu sadamasse inimmasse
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (2)
JUHTKIRI - Taheti parimat (2)
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (4)
Leisi kandideerib Eesti ristsõnapealinnaks
Tammepärg saarlastele ehk laulu- ja tantsupeo järelhüüe
Juhuse läbi muusikat nautimas
Vilsandi saab tuletõrje veemahutid
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Bellingshauseni mälestusmärgi esimese etapi raha Hooandja kaudu  (1)
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (54)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (18)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (16)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (9)
Jahimehed said vabariiklikul kokkutulekul 6. koha
Kommentaarid
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (54)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (9)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (18)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (2)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (60)
Õpilastele mõeldud bussiliin lõpetas liiga vara (1)
Parvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse (11)
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (4)
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud