[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 08. aprill 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Uudised

Häirekeskus sai jaanide aegu mullusest rohkem kõnesid
Autor: Renat Ränk
Reede, 28. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Häirekeskuse andmetel on Saaremaal turvalisem elada ning inimeste tervis parem kui mandril. Siiski oli jaanipäeva aegu Saaremaal hädaabikõnesid rohkem kui mullu.

Aastas laekub häirekeskusele üle riigi ligikaudu miljon kõnet, millest pooled kujunevad kiirabi, politsei või pääste sündmusteks. Mullu helistati Saaremaalt häirekeskusesse pea 16 000 korda, moodustades 1,6 protsenti kõikidest hädaabikõnedest. Tuhande elaniku kohta tuli Saaremaalt 467 ja üle riigi 755 hädaabikõnet.

Häirekeskuse Lääne keskuse juhataja Küllike Uzjukin ütles Meie Maale, et statistika põhjal on Saaremaal turvalisem elada ja samuti on siinsete elanike tervelt elatud aastate arv suurem.

Suvel on Saaremaal rohkelt turiste, kuid need ei tõsta märkimisväärselt abivajajate arvu. Tänavu on saarel ööpäevas keskmiselt 20 sündmust, möödunud suvel oli see arv 23.

23.-24. juunil oli Saaremaal 1000 elaniku kohta kaks hädaabisündmust, nagu ka mujal Eestis. Küll aga vajati siin jaanilaupäeval ja jaanipäeval kiirabi, politsei või päästjate abi kokku 65 juhul. Võrreldes eelmise aastaga on see number kümne võrra suurem ja mõnevõrra kõrgem ka tavapärasest. “Põlenguid oli Saaremaal üldiselt vähe. Päästeamet on head ennetustööd teinud,” lausus Uzjukin.

Tuleb teatada ka ohtudest

Päevakorras on aga teised probleemid. Kõige sagedasemad häirekeskusele laekuvad kõned puudutavad joobes isikuid, teisel kohal on lähisuhtevägivallaga seotud sündmused ning seejärel joobes juhtimised.
“Kahtlase sõidustiiliga juhtidest teatatakse tihti,” ütles Uzjukin ja lisas, et alati tasub häirekeskusele teada anda ka kõikvõimalikest ohtudest, mitte ainult juba toimunud õnnetustest. “Kasulikum on helistada kui helistamata jätta,” kinnitas häirekeskuse Lääne keskuse juhataja.

“Paljudel juhtudel märgatakse maaslamajat, kuid ei pöörata talle piisavalt tähelepanu. Alati tuleb kontrollida, kas inimene hingab ning anda häirekeskusele olukorrast teada,” ütles Uzjukin ning rõhutas, et selline abivajaja ei pruugi olla tingimata joobes, vaid tegemist võib olla hoopis tõsise terviseprobleemiga. “Kui linnas saabub abi kiiresti, siis kõrvalistes maapiirkondades määrab palju kaaskodanike julgus abi osutada,” sõnas Uzjukin.

Helistamist ei tasu karta

„Oleme teadlikud, et inimesed pelgavad hädaabinumbrile helistada ja on ka etteheiteid, et päästekorraldaja küsib liiga palju küsimusi. Kindlasti ei tasu karta. Päästekorraldaja selgitab küsimuste põhjal välja ohuhinnangu ja prioriteedi,“ selgitas Küllike Uzjukin. „Logistik saadab kõnega samaaegselt juba ressursse välja. Võib juhtuda, et kõne lõpetades on abi juba uksele koputamas.“

Uzjukin märkis, et häirekeskusesse helistanud saarlased teavad alati hästi oma asukohta, külastajad kipuvad aga hätta jääma. Sellisel juhul mängib olulist rolli telefonikõne positsioneerimine.

Häirekeskuse kommunikatsiooniosakonna eksperdi Heiko Leesmenti sõnul on Eesti häirekeskus Euroopast vaadatuna unikaalne. „Näiteks sakslased käisid käesoleva aasta kevadel tegemas reportaaži sellest, kuidas Eesti häirekeskuse täpsem positsioneerimine ehk AML toimib ja nad soovivad hakata seda ka oma riigis kasutama.“

Eesti oli esimene riik maailmas, kus hädaabikõnede puhul helistaja täpsemat positsioneerimist kasutama hakati.


Täna loetuimad
Sädemest süttis heinamaa
Fotograaf kogus riigi kärpekirve kiuste haiglale üle 1000 euro
Jõiste rand jäi rentnikuta
Hommik on õhtust targem
Ojassoo tänava mahasõidud tehakse korda
President teeb virtuaalse külastuse Saaremaale
Harjutusi iseseisvaks pensionipõlveks
Kuressaare-Stockholmi lennuliini käekäik selgub 30. aprillil
JUHTKIRI - Prioriteedid on paigas
Lugeja küsib, jurist vastab
Töötukassa hüvitab töötasu
Nädala loetavuse top 5
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused (15)
UUS! Saaremaal lisandus 13 koroonahaiget, viirusesse suri üks inimene
Männivaigusalv võib saarlasi aidata (7)
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (9)
Kaks aastat meres hulpinud pudelipost jõudis Leisi (4)
Kommentaarid
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (9)
Pensionide kojukanne võib Saaremaal venida (6)
Saaremaa kriisikodu vajab appi hooldustöötajaid ja koristajaid (14)
Vald palkab hooldajaid kuldse tunnitasuga (4)
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (37)
Tippsportlased kutsuvad toetama Saaremaa kriisi vabatahtlikke (2)
Telefoni annetusliiniga koguti haiglale üle 50 000 euro (8)
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused (15)
Kaks aastat meres hulpinud pudelipost jõudis Leisi (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (157)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud