Ühelt poolt innustas teraapiakoer lugema, teiselt poolt tulid Miale ette lugema need lapsed, kes käisid raamatukogus koerahirmust üle saamas. Tõepoolest, pole paremat varianti, kui istuda ja vaadata koera pruunidesse silmadesse lugemispauside ajal ja aru saada, et koer ei ole midagi nii hirmus.

“Kui koer tunneb ennast lapse seltskonnas mugavalt  ja laps on saanud üle koerahirmust, siis on see kahepoolne võit,” sõnas Ly Saar, teraapiakoer Mia inimene.

Ly Saar tegi õppeaastast kokkuvõtte. Seda hooaega alustati 6. oktoobril 2018 ja viimane lugemine oli 25. mail 2019.

Kui arvestada laupäeva, siis kohtusid lugemiskoeraga väikesed lugejad 17 korda. Sel aastal luges 18 last Miale. Lapsed vanuses 5–11, 6 poissi, 12 tüdrukut. Ainus raamat, mida Miale sel aastal korduvalt ette loeti, oli “Kollane autopõrnikas”.

Tunnistuse jagamise protsess nägi välja niimoodi, et Mia andis lapsele käppa, laps Miale vorsti ja siis leidis tunnistus omaniku.

Raamatukogurahvas kinkis Miale pensionilemine puhuks sohva. Kui esiotsa tundus, et sohva on hiigelsuur, siis nii päris ei olnud. Kui Mia ennast sinna pikali asutas, jäi diivan vaat et väiksekski. Siiski tundus, et Mia võttis aseme kenasti omaks.

“Mis pensionäril rohkem vaja on, kui lebada patjadel,”ütles Saare maakonna keskraamatukogu juhataja Liilia Kõiv  kingitust üle andes. Liilia tänas Ly Saart selle suure töö eest, mida ta on teinud lastega.

“Elu on mind kokku juhatanud kõikide nende toredustega, millega mul on au olnud tegeleda,” sõnas Ly Saar. Ja kui Mia peaks tahtma veel edaspidigi lastega kohtuda ning perenaist väe ja võimuga raamatukokku ta vedama, siis nii saab.

“Koera sõna jääb ikka peale,” ütles Ly Saar. Mia vaatas perenaisele seepeale küsivalt otsa. Nii ehk näevadki lapsed Miat veel ja veel, küll mitte samas rollis, aga siiski.

*  *  *

Teraapiakoer on Vikipeedia andmeil eritreeningu läbinud koer, kes suudab luua ning pakkuda kontakti seda vajavatele inimestele, leevendades sellega pingeid ja luues sideme ümbritseva maailmaga.

Teraapiakoer on koer, keda on treenitud pakkuma armastust ja lohutust haiglas viibivatele inimestele, vanadekodude elanikele, koolides õpiraskustega lastele ja neid kasutatakse ka stressi leevendamiseks ekstreemsetes olukordades nagu näiteks loodus- või mõne muu katastroofi läbi elanud inimestele.
Enamasti elavad teraapiakoerad oma peres ehk händlerite juures. Koerte funktsioon ei ole peremehe või händleri abistamine, vaid sotsiaalne tugi seda vajavatele inimestele või inimrühmadele (nt üksikud või eraklikud inimesed, kes ei taha või ei suuda välismaailmaga kontakteeruda).

Teraapiakoeri on igas suuruses ja erinevatest tõugudest. Oma sõbralikkuse ja koostöövalmiduse tõttu on väga levinud labradori retriiver ja kuldne retriiver. Kõige olulisem teraapiakoera juures on iseloom.

Hea teraapiakoer peab olema sõbralik, kannatlik, enesekindel, õrn ja rahulik kõigis olukordades. Teraapiakoerad peavad nautima kontakti inimesega ja lubama ennast paitada või sügada, isegi siis kui seda tehakse kohmakalt.

Teraapiakoera peamine ülesanne on lubada võõrastel endaga füüsilisse kontakti astuda ja seda nautida. Lapsed armastavad loomi eriti kallistada, täiskasvanud naudivad tavaliselt lihtsalt koera paitamist või sügamist.