[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 07. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Uudised

Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (2)
Autor: Ene Kallas
Esmaspäev, 17. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Neljapäeva õhtupoolikul kogunes Vikile, Mihkli talumuuseumi uude laudaruumi toatäis söödavate taimede huvilisi.

Õhtu juhatas sisse keskkonna ameti peaspetsialist Krista Kallavus. “Tänase päeva teemaks on metsikud söödavad taimed. Ettepanekuid sellise päeva tegemiseks tuli siit ja sealt, “ sõnas Kallavus. “Tundub, et teema on populaarne. Meie ümber on palju loodust, suur enamus  sellest kõlbab suhu panna. Ja neist suhupandavatest on suur osa, mis lausa kasulikud.”

Sellest, kuidas täpselt on nad kasulikud ja millised metsikud taimed on söödavad, kõnelesid Oliver Parrest ja Mari Lepik. Oliver märkis kiirkorras ära just need söödavad taimed, mida peamiselt Saaremaa ümbruses leida võib. Kuigi aega nappis, tegi ta siiski ära suure ülevaate.

Põhimõtteliselt lihtsalt näitas taimi ja mainis, millised osad sellest on söödavad. Ja kus ta kasvab. Alustas ta aga omal sõnul kõige veidramast söödavast taimest ehk adrust. Tõepoolest, kui adru ära keeta ja ta jahuks jahvatada ning sinna veel üht-teist lisada, on ta täiesti söödav. Muidu ei maksa, teeb kõhu lahti. Üldse olevat paljude taimedega nii, et põhimõtteliselt on suur osa söödav, teised tekitavad väikesi terviserikkeid. Üks väheseid, mida enam teist korda suhu aga ei pane, on näsiniin. Inimesed on aegade jooksul õppinud, mida ja kuidas tasub süüa, ja mida pole vaja puutuda. Kuidas nad muidu teada said.

Mida on võimalik süüa

Oliver Parrest juhindus loengus mõttest, et mida teoreetiliselt on võimalik süüa.  Alustas  ta mereranna piirkonnast, jõudis niitudest-aasadest rabani ning sealt tiiruga koduaeda. Kõige selle käigus demonstreeris Mari Lepik taimi, mis olid kaasa toodud. Mitte üksi näitamiseks, vaid ka degusteerimiseks. Kuivõrd kaasatassitud “maltsa” oli kenasti, siis seda maitsmist oli samuti üksjagu. “Algul kuulad, kust võib taime närida, ja kust pole arukas, ja siis läheb taim ringi peale ja kõik saavad natuke,” selgitas Mari päevakorda.  Ja kui meelest ära läheb, mis osa taimest on söödav, tuli üle küsida.

Üllatusi oli palju, mida kõike võib süüa. Hädapärast, kui suur nälg majas.  Üks suuremaid üllatajaid oli siinkirjutajale aga vesiroos. Et tema juurestiku osa on täiesti söödav. Tõsi, tema väljakaevamine on igavene vaev ja väga palju seal süüa ei ole, aga igal juhul oli seda hea teada. Noh, naat, nõges ja võilill on teada-tuntud söögitaimed, aga et hundinui on tõsiselt päris maitsev, oli avastus.
Niisiis osalesid loengus kõik kohaletulnud, siitsealt oli kosta huvitavaid reaktsoone teatud taimede maistele. Mari ütles, taime ringi peale saates ette, mida tast võib oodata, aga et oma suu on söömise kuningas,siis sealt need reaktsioonid.

Kui kõigil olid suus kummalised metsamaitsed, viisid Oliver Parrest ja Mari Lepik inimesed jalutuskäigule. Selle jooksul peatuti õige mitme taime juures. Ikka selleks, et looduses seda ära tunda. Pilt on üks asi, ja ka see, kui teda eraldi inimestele näidata, teine asi on ta teiste taimede vahelt üles leida.
Pärast rahva naasmist laudahoone juurde võis maitsta kuusevõrsetest valmistatud teed. Kuusevõrse on teada hea asi, mida kevadel süüa, aga ka tee oli mõnus.

Mari  Lepik rääkis oma loengupooles, milliseid metsikuid taimi on inimesed, eriti eestlased ajast-aega kasutanud söögitaimedena. Ja võibolla tuleb see üllatusena, võibolla mitte, aga inimene on leiba küpsetanud ammu enne seda, kui tuli põllumajanduslik revolutsioon. Täpsemalt, 14 400 aasta tagasi on olemas märge leivast. Leiba saab ju küpsetada mistahes jahust, ega leib ei pea olema täpselt selline, millist oled harjunud nägema. Pätsikujuline ja kultuurviljast.

Mari Lepik purustas oma loenguga sisuliselt kõik illusioonid veganlusest. Ses mõttes, et inimene on ja jääb segatoiduliseks, rõhuga lihale. Alati on aga vaja liha kõrvale midagi taimset, ja mõnda asja on soovitav läbi keeta või küpsetada. Ühelt poolt saadakse niimoodi kätte vajalik C-vitamiin, teiselt poolt on inimese kõhule hea läbikeedetud toit. Osa tööd on tema eest ju ära tehtud ja kõht on tänulik. Kuna inimeste kõht  võrreldes veistega ehk taimesööjatega on tilluke, ja aju  nõuab toimimiseks suurt energiat, siis loomulik, et inimesel on vaja toidu, mis on kõrge energiasisaldusega.

Aga samas rääkis Mari Lepik  veidi ka  sellest, kuidas inimene hakkas suutma piima tarbima. Kõik puhtalt vajaduspõhine, ei mingit müstikat. Piima on vaja eelkõige lastele. Siis, kui need olid näljas. Mari tegi ka väikese sissejuhatuse põllumajanduslikku revolutsiooni, see lubas inimestel jääda paikseks. Ja teiselt poolt, selle saadus ehk leib laiemalt ringi rännata.

Kausitäis lilli

Kui kõik ilusasti kuulatud, söödi ära kausitäis lilli või vähemalt osa sellest. Üheks lilleks oli rakvere raipe õisik, mis on fritüüritult tõesti päris maitsev. Muuseas, rakvere raibe ongi väga söödav. Ei olegi kasutu umbrohi.

Mis seal ikka – lisad jahu, küpsetad õlis ja kohe ongi kena. Katrina Tarkin küpsetas õhtu tarbeks kuusevõrsetega leiba. Igaüks, kes tahtis, sai killukese leivast, sest kokkutulnud oli tõesti palju. Tegelikult kogunes laua peale päris huvitav valik metsikutest taimedest inspireeritud toidupoolist. Ja ilmselt jäi kõikidele sellest õhtust meeldiv mälestus, rääkimata tohutust hulgast infost.

Kes tahtis ja huvitus, võis ka kaasa endale osta huvitavaid taimi. Tiia Trolla (Vanaema Aed) oli kohal ning müüs ja vahetas maitse-, ravimtaimi ning põliseid taluaiataimi.

Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (11)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (14)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (68)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (6)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (14)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (67)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (68)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (18)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (14)
Thule Kojal on oma kuusk (11)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Autod põrkasid kokku (6)
Kuressaare turu ja hoonete saatus on endiselt õhus (5)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Pakend, plast, sisu (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud