[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 02. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Uudised

Vald põhjendab lossipargi harva niitmist uue suunaga (14)
Autor: Oliver Rand
Reede, 07. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare lossipargis vohas veel üleeile paarikümne sentimeetri kõrgune niitmata muru, mida Saaremaa vald põhjendab uute suundadega muruhoolduses.

Äraõitsenud võililled ja nendest tekkinud kerakujulised ehmespallid seemneid levitamas, kohati paarikümne sentimeetri kõrguseks kasvanud rohi segunenud umbrohuga – selline vaatepilt avanes üleeile Kuressaare lossipargis. Pärast valda päringu tegemist oli niiduk kõpsti kohal ning muru linnakodanike ja turistide rõõmuks niidetud.

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles pargis vohanud muru selgituseks, et veendumus selles suunas, et sentimeetri kõrguseks pügatud muru on sisuliselt „roheline asfalt“, levib ökoloogide hulgas juba pikemat aega.

Madal muru on elustikuvaesem

“See tähendab, et madalaks pügatud muru on oluliselt elustikuvaesem kui veidi harvemini niidetav variant alates taimedest, sest enamik ei talu liigsagedast niitmist, lõpetades igasugu putukateni jms välja, sest vähestel on selle „rohelise asfaldi“ sisse asja,” sõnas Holm.

“Arusaadavalt ei saa üldkasutatavatel aladel muru ka päris rinnuni lasta kasvada, aga ei pea tingimata kõiki haljasalasid iga nädal niitma. Kus kui sageli peab, sõltub paljuski asukohast. Mingeid tühermaid linnas võiks vabalt niita paar korda aastas. Ka võiks lossiparki tekitada kusagile sellise looduslikuma ilmega ala, n-ö lillemuru, kus niidetakse harvem ja lastakse seal kasvavatel taimedel õitseda ja viljuda. Ruumi seal ju on ja kindlasti pole kogu pargiala ühtviisi aktiivses kasutuses,” lisas Holm.

Nüüd tehaksegi heina

Ta tõi näiteks, et seda teed mindi näiteks uue ERM-i maja puhul Tartus, kus päris suurtele pindadele külvati haljastuse käigus looduslike niiduliikide seemneid. “Nüüd reaalselt tehaksegi seal heina, mitte ei nühita nädalas korra raideriga üle. Liigsagedase niitmisega avalikus ruumis kaasneb ka see, et kui peab pikalt kuiva, kõrbeb lühike muru kiiresti ära ja ega seda „kena vaadata“ ole, mis on tavainimese jaoks muru niitmise juures vahest põhiline aspekt,” selgitas Holm.

Kuressaare linnamajanduse juhataja Marek Koppel ütles, et alates sellest esmaspäevast on lossipargis niiduk toimetamas. „Loodetavasti saame nädala lõpuks niidetud. Tavaliselt võtab lossipargi niitmine aega 4–5 päeva. Lisaks niidukile tuleb ka puude, põõsaste ja pinkide alt trimmerdada,” lausus ta.

Niidetud muru = roheline kõrb

Valla haljastuse peaspetsialist Katrin Reinhold osutas, et viimasel ajal on palju kirjutisi ja üleskutseid teemal – „Niitke vähem, niidetud muru võrdub roheline kõrb!“.

Ta tsiteeris veebilehelt Värske Aju Helene Urva kirjutist: „Linnahaljastuses niidetakse tihti ka sellised rohumaad madalmuruseks, mille funktsioon ei nõua tihedat niitmist. See on karuteene nii liigirikkusele kui ka rahakotile. Rohealasid, mida pikniku pidamiseks või jalka tagumiseks ei kasutata, näiteks maanteedevahelised alad, suurte parkide servad jmt, oleks mõttekam hooldada puisniitude eeskujul – 1–2 korda aastas niites (esimene niitmine pärast jaanipäeva). See tagab lopsaka koosluse, mis ei kolletu, vaid õitseb rikkalikult, pakub elupaiku ka nt liblikatele ja mardikatele ning takistab vareste massilist pesitsemist (väidetavalt peidavad varesed toidupalu just madalmurustele aladele, seetõttu on neid murukõrbete läheduses alati rohkem kui metsas või heinamaal). Ei maksa unustada ka seda, et muld on elus.

Liigne tallamine ning kokkusurumine, liiga madal niitmine hävitavad mullaelustikule sobilikud elutingimused, mis toob kaasa selle, et taimed ei saa seal normaalselt kasvada ja kiratsevad.“

Reinhold ise lisab sellele kirjutisele, et samuti ei sobi pargipuude juurestikule pidev tallamine. “Püüame vähehaaval kahe äärmuse vahel hakata keskteed leidma ja ümber kujundama inimestes kujunenud harjumust näha mullani madalaks niidetud ja kollaseks kõrbenud pargiaasasid, ning teisalt järgida looduskaitselisi printsiipe, säilitades liigilise mitmekesisuse ja elupaigad ning toitumisvõimalused erinevatele liigirühmadele,” ütles ta.


Täna loetuimad
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (22)
Laulja Merilin Mälk plaanib pärast kooli lõppu muusikaga edasi tegeleda (20)
Vähipüügiloa taotluse järjekorras oldi hommikul kella kuuest (3)
„Saaremaa Sinikael” tuleb taas  (11)
Ooperipiknikul saab ooperit nautida videoekraanilt
Triigi Filharmoonia näitus kutsub märkama perevägivalla ohvreid
Nädala loetavuse top 5
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (53)
Kuressaare haigla sattus taas terviseameti rünnaku alla (12)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (43)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (22)
Töötukassa parkla kajakad said kolmikud (19)
Kommentaarid
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (53)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (22)
Rannailma ootajad peavad varuma pikka kannatust (41)
Jaanipäeval sündisid kaksikud (9)
Ilmatark: talv kestab 15. märtsini (20)
Laulja Merilin Mälk plaanib pärast kooli lõppu muusikaga edasi tegeleda (20)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (43)
Kuressaare haigla sattus taas terviseameti rünnaku alla (12)
Kui kõva tuleb Putini uus mandaat? (7)
Soojatorustiku ehitustööd Torni ja Vallimaa tänavatel (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud