Kursuslaste nimel sõna võtnud, koolituse läbinud karjäärinõustaja Maris Paomees ütles, et tema võtab läbitud kursuselt kaasa kaks teadmist. „Selleks, et erivajadustega noortega toimetada, on hästi oluline teha seda koos perega. Kui pere kaasa ei tule, on väga keeruline,” tõi Paomees välja. Teine väga oluline teadmine on tema sõnul haridusliku erivajadusega noort nõustades, et kõigepealt tuleb aru saada temast kui noorest ja alles siis vaadata, milline on tema erivajadus ja seejärel leida võimalused, kuidas teda aidata.

Innove kutsehariduse peaspetsialist, õppejõud Virve Kinkar ütles, et tema meelest näitab seda, et kursus on korda läinud, see, et puudujaid ei ole olnud. „Kui õpetaja tuleb vabatahtlikult koolivaheajal kohale, siis järelikult see asi huvitab teda,” möönis ta.

Kinkar nentis, et üllatus on alati, kuidas inimesed lähenevad erinevalt ja kuidas tuuakse oma lõputöödes välja nii enda kui ka kooli kogemusi. „Sellel konkreetsel grupil on mitmeid töid, mille puhul teen ettepaneku, et need võiksid olla õppematerjali hulgas,” sõnas Kinkar. Ta tõi näitena, et ühe üldkasutatava matemaatika õppevara juures on tehtud läbimõeldud lihtsustamine ja sellises vormis, et see on kasutatav ükskõik mis kooli esimeses klassis. Kõik tööd, mis tehti, on head ja kasulikud, kiitis Kinkar. Tema sõnul oleks taoline koolitus vajalik kõigile õpetajatele.

Tallinna ülikooli õpetajate akadeemia koolitusjuht Külli Rauk ütles, et lõppenud kursuse võib taas kokku võtta kui suurepärase ettevõtmise. „Õppekava on välja töötatud koos saarlastega, vastavalt nende soovidele. Meil on koostöö juba pikaajalisem ning selles osas on hästi läinud,” kinnitas Rauk.

Tallinna ülikooli õpetajate akadeemia koolitusjuhi Irina Birjukova sõnul on vajadus taolisteks koolitusteks suur. „Lasteaia- ja kooliõpetajad ei saa olla ühel kursusel, sest erivajadused on samad, aga probleemid ning laste kasvamine ja areng erinev,” tähendas Birjukova. Tema sõnul on taoliste kursuste eesmärk mitte ainult vahetada kogemusi, vaid saada kinnitust ka ise, et ollakse õigel teel. Aste kooli võõrkeeleõpetaja Merje Tammai möönis, et igal kursusel on midagi, mis meeldib ja mis mitte. „Läbisin sarnase koolituse kümme aastat tagasi Tallinna ülikoolis, siis oli see minu esimene HEV laste koolitus ja siis ma olin nii-öelda valgustatud. See koolitus siin läks väga huvitavaks siis, kui sissejuhatav osa läbi sai. Just jaanuarist-veebruarist. Oli nii praktilist poolt kui ka teooriat,” vahendas Tammai koolituse muljeid, lisades, et ise peab olema tark, mida õpitud materjalist enda jaoks välja noppida.

Koolituskeskuse Osilia juhataja Margit Düüna sõnul on põhjus taolisteks koolitusteks hariduslike erivajadustega laste arvu kasv. Taoline kursus toimus teist korda. Esimene oli 2016. aastal ja seda rahastasid toona Innove ja Euroopa Sotsiaalfond.