Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas vanapaberi jäätmevaldajale üleandmine pappkastis on mõistlik, kui ilm on pikalt sajune ning kas võib kasutada ka paberkotti. Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialisti Katrin Koppeli sõnul peab tagama, et vanapaber ei saaks niiskeks ega lenduks laiali. Kilekotti võib kasutada, kuid vald ei taha selle kasutamist kohustuslikuks muuta. Samuti võib vanapaberi äraandmiseks kasutada paberkotti.

Komisjonis tekkis arutelu suurjäätmete korraldatud jäätmeveoga liitmise teemal.

Heino Vipp küsis, kui palju tõuseb suurjäätmete korraldatud jäätmeveoga liitmise tõttu segaolmejäätmete hind. Katrin Koppel selgitas, et seda on raske prognoosida. Nendes omavalitsustes, kes on suurjäätmete veo korraldatud jäätmeveoga liitnud, ei ole hinnatõus väga suur olnud. Hind on tõusnud ka omavalitsustes, kus ristsubsideerimist ei toimu.

Paljudes riikides on äraandmine tasuta

Alexander Pupart ei olnud rahul suurjäätmete kogumise ning selle eest inimestelt raha võtmisega ning tõi näiteks, et paljudes riikides tuuakse linnadesse­/asulatesse suured konteinerid, kuhu inimesed saavad oma suurjäätmeid tasuta viia. Abivallavanem Jaan Leivategija selgitas, et ilmselt maksab nendes riikides selle teenuse eest omavalitsus. Suurjäätmeid saab tema sõnul vastu võtta kas korraldatud jäätmeveo, jäätmekäitluskohtade või konteinerite baasil. Vastavalt jäätmeseadusele peab olema tagatud suurjäätmete äraandmise koht jäätmevaldajast 15 km kaugusel. Saaremaa vallas on see nõue täitmata, sest vastavad kogumiskohad puuduvad.

Komisjoni esimees Mihkel Undrest meenutas, et enne ühinemist tõid mitmed vallad oma keskusesse suure konteineri, kuhu elanikud said suurjäätmed tasuta viia. Jaan Leivategija tuletas meelde, et komisjon võib teha volikogule ettepaneku lahendada suurjäätmete kogumine konteinerite baasil. Küsimus on, kes selle kinni maksab. Kohalikul omavalitsusel on kohustus jäätmevedu korraldada. See, kuidas ta seda teeb, on volikogu otsustada.

Segaolmejäätmete hulka või metsa alla

Heino Vipp väitis, et kuna linnast viidi enamik pakendikonteinereid ära, pannakse pakendid nüüd kas segaolmejäätmete hulka või viiakse metsa alla.

Katrin Koppel vastas, et ka pakendijäätmed liidetakse korraldatud jäätmeveoga. Kuna pakendijäätmete üleandmine on olmejäätmetest mitu korda odavam, ei ole mõtet pakendeid kallimalt üle anda. Maal jäävad kõik pakendikonteinerid alles, Kuressaare linna jääb kolm avalikku pakendikogumise punkti.

Meelis Juhandi küsis, mis lisavõimalused on pakendite üleandmiseks maapiirkondades. Jaan Leivategija sõnul saab maal pakendid viia kas konteinerisse (tasuta) või viiakse need väikese tasu eest kodust ära.

Aarne Vainokivi küsis, kas keskkonnaosakond on jäätmehoolduseeskirja ettevalmistamise käigus kohtunud jäätmevedajatega ning kui mitte, siis võiks teha seda enne volikogu istungit. Kohtumise käigus oleks võimalik leida mõnes vaidlusaluses küsimuses kompromiss, mis aitaks kaasa ka jäätmehinna langetamisele. Samuti leidis ta, et suurjäätmete korraldatud jäätmeveoga liitmine tõstab jäätmeveo hinda ning keegi ei oska prognoosida, kui palju.

Katrin Koppel kinnitas, et eraldi kohtumisi jäätmevedajatega (ja ka elanikega) ei ole toimunud. Kirjalikult on kogutud ettepanekuid, saadetud eelnõusid.

Valla keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm lisas, et vald peab seisma eelkõige elanike huvide eest ning korraldama talle seadusega pandud kohustusi.