„Kõige esimesena registreeris oma talgud Käesla külaselts, need talgud pandi kirja juba märtsikuu alguses,” sõnas Saare maakonna talgukoordinaator Reet Viira Meie Maale. Ta lisas, et ka seekord ei tahaks mitte kuidagi eelmise aasta tulemusele alla jääda. „Möödunud aastal oli meil 222 talgut ning 4629 talgulist, seega 13,9 protsenti maakonna elanikkonnast oli talgutega hõivatud,” tähendas Viira.

Enamik on 4. mail korraldatavad talgud, kuid on juba ka neid, mis toimunud. Nii said möödunud neljapäeval Kõljala külamaja juures teoks näiteks järjekorranumbrit sada kandvad talgud. Need talgulised olid lauatenniseklubi Tops liikmed, kes lappisid ja saagisid üheskoos puid.

Veeve Kaasik, staažikas lauatennisist ning külaseltsi üks eestvedajaid, rõõmustas, et kohale oli tulnud nii palju talgulisi ning ei peetud paljuks anda panus külaseltsi heakorda. Viira sõnul toimub just sel aastal aasta küla tiitli pälvinud Kõljalas nii palju erinevaid talguid. Koos on jahimehed, lauatennisistid, seltsi liikmed jpt.

Postkasti- ja nurmenukutalgud

Palju tehakse tänavu ka nii-öelda postkastitalguid, kus kihelkonna värvidesse värvitakse sein, millele kinnitatakse postkastid. Samuti on tänavu palju nn nurmenukutalguid. Neid on juba kirja pandud 28. Nurmenukutalgud korraldatakse, et kaardistada üle Eesti nurmenukke. Selle ettevõtmise eesmärk on aidata Tartu ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Just neile talgutele on oodatud paljud koolid ja klassid. Kes end kirja panevad, saavad 25 euro suuruse toetuse, millega saab usinatele talgulistele muretseda ka hääd-paremat põske pistmiseks. „Talgud, see on ju meie igakevadine laulupidu,” rõõmustas Viira, kutsudes üles neid, kes on tüdinud oma küla talgutel osalemisest, võtma osa kas naaberküla või naabervalla omadest.

Sikassaares metsa all diivanid ja prügi

Ühed talgud, kuhu kõik on oodatud osalema, on 4. kuni 18. maini kestev Sikassaare suvilate juures Kiige tee ja Tiigi tee läheduses asuva vallale kuuluva metsaaluse ja valla tee äärte prügist puhastamine. Sinna on inimesed viinud oma olmeprügi.

„Sinna on toodud diivaneid ja on näha, et tegemist on pikaajalise prügistatud kohaga. Põdral ei ole vaja diivanit ja jänesel tooli, see ei ole see koht. Arvasin, et enam ei ole sellist asja, aga näe, see tuli ka mulle täieliku üllatusena,” ohkas Reet Viira, kutsudes kõiki sinna prügikoristusele appi minema. Üks pikaajalisemaid talguid, mis praeguseks veel kestavad, on Valjalas Kirsiaia talgud heakorratöötaja Heli Kuuse eestvedamisel.

”Teeme ära!” talgupäev kulmineerub üle-eestilise talgupäevaga 4. mail. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutseid korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku. Töid ja tegemisi mahub aga talgupäeva taas väga erinevaid. Muu hulgas kutsutakse eestimaalasi kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses. Kõiki talguid saab kirja panna talguveebis www.teemeara.ee