[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Uudised

Abituriendid pärisid eurosaadikult keskkonna kohta  (1)
Autor: Ahto Jakson
Teisipäev, 16. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare gümnaasiumi abituriendid tundsid eile Saaremaad külastanud Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paetiga kohtumisel enim huvi keskkonnaga seotud küsimuste vastu.

Abiturient Mesike Tõrv küsis Paetilt, kas tema arvates on õige, et Euroopa Liidu ja Eesti kui riigi prioriteedid on selliste teemade peal nagu ränne ja majandus, kuid mitte keskkonnal, millest sõltub meie ellujäämine.

Paet mainis muu hulgas oma sissejuhatavas osas, et Arktikas on kliima soojenenud viimastel aastatel kuus kraadi, mille tulemusena seal jää sulab ja on tekkinud juurdepääsud aladele, kuhu varem pole olnud. Arktikas on 30% veel kasutamata naftast ja gaasist. “Kui sellele ligipääs tekib, läheb riikide vahel võidujooksuks, kes enne kätte saab,” lausus Paet.

Ta ei pidanud abituriendi väidet õigeks ja ütles, et kliimamuutustega võitlemine on siiski kõige suurem prioriteet. “Euroopa Liit on vaat et ainuke, kes on midagi teinud. Ka seda on vähe. Kui vaadata CO2 piiramist, siis Euroopa Liit on küll seadnud liikmesriikidele eesmärgid, kui palju on tulnud aastate jooksul vähendada heitmeid, kuid samas teinud kõrvale kvoodikaubanduse,” rääkis Paet.

Riik, kes vähendab näiteks tööstuslikke heitmeid ja kelle CO2 emissioon on läinud alla, saab kvoodist üle jäänut müüa mõnele teisele riigile, kes seda ei ole teinud. “Ka Eesti on kvooti müünud, näiteks põlevkivitööstust Ida-Virumaal on oluliselt moderniseeritud ehk heitmeid nii palju ei ole ja limiidist jääb üle. Selle oleme pööranud rahaks. Oleme selle eest saanud uusi busse jne,” selgitas Paet.

Inimlik põhjus

Ta tõdes, et kahjuks kipub nii olema, et enne midagi tõsist tegema ei hakata, kui on mingi suur jama juhtunud. “Pole ju saladus, et enamik maailmast ei tee midagi. Ameerika Ühendriigid tõmbasid end pärast seda, kui Trump presidendiks sai, isegi Pariisi kliimalepingust välja,” tõi Paet näite.

Arktika häda ja lakmus on selles, et nii nagu on ookeanides hoovused, on need ka õhus. Need liiguvad erinevatest maailmajagudest põhja kokku ja toovad kogu CO2 reostuse kaasa Aasiast, Ameerikast ja Euroopast. “Majanduslik huvitatus kaalub jätkuvalt üles abstraktse mõtlemise kliima järelduse peale,” nentis Paet.

Miks, tahtis Mesike Tõrv teada. “See on inimlik. Suur osa maailmast on vaesed riigid. Seal ei ole neil haridust ega ka motivatsiooni mõelda suurte asjade peale. Nad mõtlevad ja tegutsevad selle nimel, et oleks midagi süüa ja katus pea kohal,” selgitas Paet.

“Rikkamad riigid kipuvad arvama, et see on arengumaade probleem ning nemad ei suuda teha muutusi,” märkis Tõrv. Ideaalses maailmas võiks Paeti sõnul nii olla, et jõukamad riigid aitavad maailma hädadest päästa.

Sai arenguabi pärast sõimata

Paet meenutas oma välisministrina töötamise aegu, mil ta sai kõige rohkem sõimata selle eest, miks Eesti panustab eelarvest väikese summa arenguabi projektidele mujale maailmas, et aidata kaasa vaesuse vähendamisele. “See ei ole populaarne. Meil on aukus tänavad, inimesed hädas, miks anname oma raha Aafrikasse või Aasiasse. Paraku ei ole see ainult Eesti probleem. Enamikul juhtudel nähakse ainult oma nina alla,” lausus Paet.

KG abiturient Oliver Moring küsis, kas maailm saavutab kunagi ühtse positiivse suuna?

“Ei. Halvemal juhul jõutakse suure jama sisse ja siis ei ole midagi teha, või poolsuure jama sisse ja elu hakkab õpetama. Ühtepidi on reostus seotud vaesuse ja hariduse puudusega,” sõnas Paet, viidates näiteks kilekottidele meres. CO2 reostus on aga seotud jõukusega, sest mida jõukam riik, seda rohkem tööstust ja majandustegevust. Paet tõi näitena välja Hiina, kelle 1,3 miljardist elanikust on keskklassi jõudunud umbes 250–300 miljonit. “Kui nemad ka jõuavad keskklassi, hakkavad samuti tohutul hulgal tarbima, mis tähendab, et surve reostuse kasvule järjest kasvab,” hindas Paet.

Venemaa ja Brexit

Abiturient Kerstin Tang päris Urmas Paetilt, kas Eesti presidendi kohtumine Venemaa presidendiga midagi ka reaalselt muudab ja kas kohtumine on Eestile oluline?

Paet hindas kohtumist igal juhul oluliseks, kuid oodata, et midagi hakkab kohe muutuma ja sõlmitakse kokkulepped, ei maksa. Samas ei pidanud ta heaks, et Eestil ei ole aastaid kõrgemal poliitilisel tasandil suhteid Venemaaga. “Võib juhtuda mingi kriis või intsident ja et see ei süveneks või et seda ära hoida, on oluline, et riikide kõrge poliitiline juhtkond üksteisega suhtleks. Selle eelduseks on mingi isiklik kontakt,” leidis Paet.

Ta meenutas, et kui 2007. aastal pärast Tõnismäelt pronkssõduri teisaldamist järgnenud kriisi ajal Moskvas Eesti saatkond jõukude poolt ümber piirati ja ähvardas sissetungimine, pidi ta välisministrina pidevalt suhtlema Venemaa väliministri Sergei Lavroviga, et olukord ei eskaleeruks. “Taoline asi on võimalik ainult siis, kui tunned inimest ja on olemas mingigi usaldustase ja isiklik kontakt. Päeva lõpuks on kõik inimesed ka riigijuhid,” rõhutas Paet.

KG õppealajuhataja Maidu Varik küsis Urmas Paetilt, et kui mõni kooli lõpetanu tahab minna Suurbritanniasse ülikooli õppima, siis kas ta kaotab sinna minnes rahas või muus asjas piirangute tõttu? Kas tasub kaaluda loobumist? Varik pidas silmas eelseisvat Brexitit. Paet ei osanud sellele küsimusele vastata. Ta soovitas enne konkreetsest ülikoolist uurida. Millistel alustel hakatakse mujalt Euroopast tudengeid vastu võtma, kui Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud, see jääb paljuski brittide enda otsustada. “Nende, kes seal juba pragu on, sinnajäämist pikendatakse samadel tingimustel kaheks-kolmeks aastaks,” teadis Paet.


Täna loetuimad
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (7)
Välja tuli Meie Maa toimetaja 84 aastat vana töötõend
Kuidas kaotada elu maal? (4)
Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev
Saaregurmee ja Lahhentagge noppisid tiitlid
Mikro- ja väikeettevõtjate toetusest
Maamessil osaleb 13 Saaremaa ettevõtet
Küberpätid tegid mullu ligi veerand miljoni eest kahju
Linnuses tuleb arheoloogia teabepäev
JUHTKIRI - Ajalooline üllatus
Jumal annab alandlikele armu (1)
Iisraeli riigi madaldumine
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (10)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Kommentaarid
Kuidas kaotada elu maal? (4)
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (7)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (15)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (6)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (10)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (8)
Orissaare lasteaed unistab uutest õueatraktsioonidest (4)
Jumal annab alandlikele armu (1)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (14)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud