Autor:
Angela RandmetsEsmaspäev, 15. aprill 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriEesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) kompetentsikeskuse vabatahtlik nõunik Matti Viisimaa juhtis Saaremaa vallavalitsuse ametnike tähelepanu valla jäätmehoolduseeskirja eelnõust meediassegi üle kandunud ebaõigele sõnakasutusele.Nimelt avastas Viisimaa elektroonilisest väljaandest Ametlikud Teadaanded nii eelnõud ennast kui ka sellele arvamuse küsimist lugedes, et biojäätmete definitsiooni juures on kasutatud sõna „haljastusjäätmed“. See sõna aga ei ole Viisima hinnangul antud kontekstis päris korrektne.
„Haljastusjäätmed saavad tekkida vaid mingite haljastustööde käigus. Haljastu mõiste on üldisem ning laiem ja käsitleb kõiki haljasalasid, olgu need pargid, aiad, kalmistud või muud rohealad,“ selgitas Viisimaa jäätmete peaspetsialistile Katrin Koppelile adresseeritud kirjas.
Viisimaa, kes on tegelenud Euroopa Liidu jäätmenimistu tõlkimise ja ülevõtmisega enda sõnul tõenäoliselt juba 1997. aastast alates, soovitas vallaametnikel edaspidi biojäätmetega seotud dokumentides eelistada pigem sõna „haljastujäätmed“ (ilma s-täheta kahest sõnast koosneva liitsõna liitekohal – toim) kasutamist.
Sõnaversiooniga „haljastujäätmed“ olevat Viisimaa kinnitusel rahule jäänud ka Euroopa Liidu tõlkejuristid. „Oleks hea, kui see mõiste leiaks vastavat käsitlemist ka KOV-i (kohaliku omavalitsuse – toim) õigusaktides, rääkimata meediast,“ märkis Viisimaa.