Aleksander Velvelti austamisüritus toimus eile tema sünnikohas Sutu külas Allika talus. Velveltil oli kanda oluline osa Eesti riigi alguse juures Saaremaal 1918. aasta lõpus, mil ta oli maavolikogu ja maakonnavalitsuse liige. Aktiivse omavalitsustegelasena kandideeris ta 1919. aasta kevadel Tööerakonna esindajana Asutava Kogu valimistel ja osutus ka valituks. Velveltit meenutama oli kogunenud kümmekond inimest.

Mälestusüritus Allika talus algas eile Eesti hümni laulmisega, mida saatis tromboonil Sass Pääsk. Aleksander Velvelti eluteest ja saatusest andis ülevaate Sandla kultuurimaja juhataja Anneli Õisnurm, kes luges ette ka katkendi tema mälestustest, mis olid kirja pandud 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal Kuressaares.

Lahke, kuid kindla iseloomuga mees

Üritusel osales ka Aleksander Velvelti Kohtla-Järvel elav pojapoeg Georg Velvelt. “Tundsin vanaisa suhteliselt vähe. Olin nelja-aastane, kui ta Siberist tagasi tuli. Ta on mulle meelde jäänud lahke mehena, kellel oli pehme, aga samas kindel iseloom. Kui ta midagi otsustas, siis nii ka oli,” meenutas Georg Velvelt vanaisa.

Kuna Saaremaal asus nõukogude võimu ajal piiritsoon, siis Siberis käinud mehena Aleksander Velveltit sünnikohta alaliselt elama asuda ei lubatud. Seetõttu möödusid ta eluaastad pärast Eestisse naasmist Ida-Virumaal. Siiski õnnestus tal mitmel korral oma sünnikohta külastada. Aleksander Velvelti nimi läheb edasi, kuna Georgi vennapoeg, 8-aastane Sass sai endale nime kuulsa vanavanaisa järgi.

Saaremaa valla esindajana astus sõnavõtuga üles abivallavanem Kristiina Maripuu. “Võimalus viibida täna siin, Aleksander Velvelti sünnikodus koos tema lapselapselapsega seob tema elukaare kauniks tervikuks,” ütles Maripuu.

Ammermanni täpne sünnikoht ei ole teada

Abivallavanem meenutas oma sõnavõtus ka teist Saaremaalt Asutavasse Kogusse valitud saarlast, Eesti Tööerakonna esindajat Jaan (Joann) Ammermanni. Kuna Uuemõisa (Tumala-Orissaare) vallas Saikla külas sündinud Ammermanni täpne sünnikoht pole teada, süüdati ka tema auks mälestusküünal Aleksander Velvelti sünnipaigas.

Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillini 1919 ning oma esimese istungi pidas see jüripäeval, 23. aprillil 1919. Sellest päevast kuni 20. detsembrini 1920 tegutses Asutav Kogu Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna. Asutava Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus.