Reidide käigus pööravad päästjad erilist tähelepanu lõkete tegemisele, ennetamaks suuremate kahjude tekkimist ja tõstmaks inimeste teadlikkust tuletegemise ohtlikkusest.

Lääne päästekeskuse andmetel saavad kulupõlengud enamasti alguse maha visatud suitsukonist, tikust või klaaspudelist ehk kas tahtlikult või teadmatusest hooletult käituvast inimesest.   Päästekeskus tuletab kõikidele meelde, et kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Juhul, kui lõkke tegija ei allu päästjate korraldustele täita ohutusnõudeid või kui lõkkest saab alguse kulu- või hoonepõleng, määratakse rikkujale lühimenetluse raames rahatrahv.

Selleks, et mitte trahvi saada, tuleb lõkketegemisel järgida elementaarseid ohutusnõudeid. Ohutusnõuete kohaselt ei tohi lõket teha tugeva, üle 5,4 m/s tuulega. Lõkkeaseme ümbrus tuleb rohust ja kulust puhastada ning piirata mittesüttiva pinnase ning kividega. Lõkke juurde tuleb varuda esmased kustutusvahendid: ämber veega, kustuti või kasutusvalmis veevoolik.

Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt 8 meetri kaugusel, üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul vähemalt 15 meetri kaugusel. Enne lõkke juurest lahkumist tuleb veenduda, et lõke on täielikult kustunud.