Reedel kogunes Kaali meteoriidikraatri nõlvale kirev seltskond, kandmaks edasi väärikat tava, mille aastal 2006 kutsusid ellu Pandivere arendus- ja inkubatsioonikeskus ning Väike-Maarja ja Kaarma vallavalitsused. Lõkete süütamisega meteoriidi lennukaarel, algusega Lääne-Virumaalt Ebaverest kuni Kaali kraatrini Saaremaal, tähistati juba kolmeteistkümnendat korda Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse presidendi Lennart Meri sünniaastapäeva.

Oli ju kirjanik, tõlkija, filmimees, diplomaat ja poliitik Meri see, kes oma 1976. aastal ilmunud raamatus „Hõbevalge“ aastatuhandete tagust meteoriidilendu kujukalt kirjeldas ning oma presidendiaastail mitmeid riigijuhte ja kroonitud päid Saaremaale kraatri juurde ka kohale tõi, olles neile siin ise giidiks ja teejuhiks.

Kraatrinõlval süüdatud lõkke valgel meenutas president Merit, tema VIP-külaliste Kaali visiite ning mahlakaid, ajalukku läinud tegemisi ja ütlemisi pikaaegne Pihtla vallavanem Tõnu Hütt.

Hütt rääkis, et tal oli au viibida presidendi 1995. aasta Saaremaa külastuse raames ka Kaali aulas toimunud vestlusringis. Just seal olevat Meri kohalike nendingule, et neile sünnib kraatrist pigem kahju kui kasu, reageerinud lausega: “Kui te ei oska selle auguga midagi peale hakata, ajage see siis kruusa täis!”. See terav ütlemine jäi Hüti sõnul tal pikalt hinge kriipima ning kui ta aasta pärast kirjeldatud vestlust ise vallavanemaks sai, püüdis ta toonase maavanema Jüri Saare toetusel – kelle kohta Lennart Meri olevat öelnud, et Saaremaa maavanem peabki Saar olema, siin ei saagi teist nime olla – leida võimalusi Kaali piirkonna arendamiseks.

President Meri legendaarseid ütlemisi ja kuulsaid tsitaate oli ohtralt pikitud ka Kaali koolipere poolt ette kantud lauluetteastete vahele. Õpilaste esitatud avalaulu „Kaali lugu“ ümises kaasa enamus lõkke ümber kogunenud pealtvaatajaist. Kauni omaloodud luuletuse kandis etluskava lõpus ette Kaali kooli III klassi õpilane Epp Kristel Tuisk.

Peale lõpupala „Ärkamise aeg“ saatsid Lennart Merile kõrgele pilvede poole omapoolsed tervitused ka kooli kõige nooremad, esimese kooliastme õpilased, kes tegid seda ohtralt seebimulle puhudes.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas seadis oma ürituse raames peetud kõnes fookuse Kaali meteoriidikraatri tähtsusele vaatamisväärsusena, samuti sellega seotud pärimusele. Muuhulgas avaldas Kallas lootust, et 2016. aastast Saaremaal korraldatav Ultima Thule nimeline maraton, mille rada kulgeb praegu Kuressaares ja linna lähiümbruses, tooks jooksjad kunagi ka Kaali kanti.

„Võib-olla õnnestub ühel hetkel läbi selle spordiürituse nii Kaali, Ultima Thule kui ka Pythease lugusid maailmale tutvustada,“ arvas Kallas, viidates vanakreeka meresõitja Phytease kirjeldusele müütilisest maailma äärel asuvast saarest Ultima Thulest, kus asuvat ka Päikese magamaheitmise koht.

Kaali puhkekeskuse juhataja Alver Sagur meenutas, et Meri ei jätnud oma arvamust avaldamata ka keskuse ehituse kohta. President olevat Sagurile, kes praeguse külastuskeskuse asupaigas olnud avaliku tualeti juures n-ö kopa maasse lõi, tähendanud, et kui teised ehitavad tualeti maja külge, siis siin tehakse risti vastupidi – maja hakatakse ehitama tualeti külge.

Sagur tõdes, et Lennart Meri auks ja meenutuseks korraldatav sündmus aitab Kaalit kui Eesti haruldasima loodusmälestise asupaika jätkuvalt promoda ja pildil hoida – nii nagu president Merigi seda omal ajal tegi.

Meri mälestuseks korraldatav „Suure Lennu Kaare“ lõkke süütamise õhtu on Saguri sõnul väga oluline ka kohaliku rahva jaoks.

„See on lisaks advenditulede süütamisele teine kindel traditsioon, mis märgib meie jaoks kevade algust,“ tähendas ta.

Ürituse kordaminekut soosis seekord ilus ilm, mis Saguri kinnitusel on tosinkonnale toimumisaastale tagasi vaadates erakordne. „Alati on kas lund, lörtsi või vihma sadanud, olnud väga tuuline või väga külm,“ märkis ta.