Kaitse alla võeti ka Tartumaal Peipsiääre vallas Lahe külas olev Lahepera asulakoht ning Soe kalmistukoht Võrumaal Järvere külas.

„Kõik kolm arheoloogiamälestist kannavad teaduslikku informatsiooni inimtegevuse vanemate jälgede kohta. Riikliku kaitseta ohustavad neid detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ja teadmatusest tulenev lõhkumine,“ ütles kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes. „Mälestiseks tunnistamisega tagatakse muististe ja nende kultuuriväärtuse säilimine ning võimalus teaduslikuks uurimiseks,“ lisas ta.

Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht on rauaaegne matmiseks ja rituaalideks kasutatud looduslik pühapaik. Uuringute käigus avastatud leidude põhjal on kalme ja ohverdamiskoht olnud kasutusel ajavahemikul 600 kuni 900 pKr ehk eelviikingi- ja viikingiajal.

Tegu on perioodiga, millest ohverdamise ja matmiskombestiku kohta on vähe arheoloogilisi andmeid ning seetõttu on Viidumäel paiknev muistis ainulaadne. Viidumäel on mitme sajandi vältel ohverdatud relvi ja ehteid. Ka teevad Viidumäe eriliseks otsesed viited inimeste ohverdamisele.