Autor:
Veiko Vihuri, Karja koguduse õpetajaTeisipäev, 29. jaanuar 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriReedel, 1. veebruaril toimub Karja kiriklas mälestuskonverents meenutamaks kirikuõpetaja ja kirjamehe, Karja kihelkonna ühe väljapaistvama kultuuritegelase Friedrich Wilhelm Willmanni (1746–1819), kelle surmast möödub samal päeval 200 aastat, elu ja tööd.Kell 15 algaval konverentsil kõnelevad Priit Kivi Saaremaa Muuseumist, Õilme Salumäe, kes räägib Willmanni kirjatöödest, ja Veiko Vihuri, kes annab ülevaate Willmanni tegevusest Karja pastorina.
Avatud on ka näitus „Karja kiriku ajaloolised kirikuriistad“, mida saab vaadata ainult sel päeval.
Kuramaal sündinud Willmann tudeeris teoloogiat Göttingeni ülikoolis ja täiendas end Königsbergis, kus kuulas kuulsa valgustusfilosoofi Immanuel Kanti loenguid.
Koduõpetajana Saaremaale jõudnud, õppis ta selgeks eesti keele ja töötas Karja koguduses alates 1772. aastast. Tuntuse saavutas ta oma kirjatöödega, mille seas on jutukogumik „Juttud ja Teggud“ (1782) ja kombeõpetus „Ellamisse Juhhataja“ (1793).
Vaimuvalguse levitamise kõrval pidas Willmann oluliseks talurahva majandusliku järje parandamist. Tema sulest pärineb kirjutis „Öppetus kuida keik ma rahwas woib, ilma sure waewata, linnupuud pidada, ja se läbbi rikkaks saada“, mis jagab nõu mesilaste pidamiseks.
Samuti pärineb Willmanni sulest „Öppetus kuida Ma-rahwas peab omma ellaiad hoidma, et nemmad ei saa töbiseks ning kui ellaiad tõbiseks on saanud, kuida abi peab saama“.
1790. aastal tõstis Saksa-Rooma keiser Joseph II ta kirjanduslike teenete eest aadliseisusesse.
Willmann suri vkj 20. jaanuaril, ukj 1. veebruaril 1819 ja on maetud Karja vanale kalmistule. Tema viimset puhkepaika tähistab suur kivist hauaplaat.