„Nii külm ja lumine oli esimest korda, lund oli ikka väga palju,” kirjeldas Leisi kodutütarde rühmavanem Elve Rozenkron, kes võttis üritusest osa juba neljandat korda. Leisist osales üritusel kümme tüdrukut ja kaks poissi, kellega oli lisaks kaasas ka poiste juhendaja Jaen Ots. Samuti osales üritusel neli Leisi jaoskonna naiskodukaitsjat.

Rozenkron rääkis, et nemad lähevad alati kohale juba eelmisel päeval ehk reedel. Siis käiakse muuseumis, kus räägitakse ajaloost ja Vabadussõjast ning hommikul minnakse retkele.

Rozenkroni sõnul on Ekströmi marss hästi korraldatud üritus, mis annab lastele ja noortele erinevaid teadmisi ja oskusi. „Hästi huvitav on. Enne retkele minekut toimub näidislahing, on laat ning see on selline suur rahvaüritus,” viitas juhendaja, kelle sõnul jäid rahule nii täiskasvanud kui lapsed, kellest osa läbis 7-kilomeetrise ja osa 15 km pikkuse raja. Rajad on alati olnud hästi huvitavad, on nii sood kui metsa.

Orissaare jaoskonna esinaine Annely Pitk nentis, et nemad läbisid nii nagu ka eelmisel aastal 7-kilomeetrise raja. „Sel aastal oli teistsugune rada, oli rohkem metsa, maastikku, vaikust. Olime nagu suures põlismetsas,” kirjeldas Pitk, viidates, et nende emotsioonid olid väga ülevad. Kuna nad olid riietanud end nunnakostüümidesse, siis juba ürituse alale sisenedes taheti nendega pilti teha ja täiesti võõrad inimesed tulid neid kallistama. Paljud olid hämmingus, sest ei saadud aru, kas nad on päris nunnad või mitte.

Orissaare jaoskonnast käisid marsil naiskodukaitsjad Ülle Sülla ja Kairi Troska. Kairi oli koos oma tütre, Tornimäe kodutütre Aveli Tanioruga ja nemad läbisid 15 km pikkuse raja.

Rahvamatkale anti start Kolga mõisa hoovis toimunud näidislahinguga, mille pidas Frontline Eesti sõjaajaloo klubi ja kus osalesid ka Soome ratsaväerügemendi esindajad vanades Soome vormides.

Kolga mõisast alguse saanud Ekströmi marss on pühendatud major Ekströmile, kes tõi Eestisse esimesed Soome väed. Martin Ekströmi nimi on Eesti Vabadussõja ajalukku läinud Valkla pealetungi, Hara dessandi ja Narva vabastamisega bolševikelt 1919. aastal.

Vabadussõja 100. aastapäevale pühendatud retkel sai matkata 7, 15 ja 30 km pikkusel ringmarsruudil. Mõisas oli avatud laat, näitused, kohvikud ja erinevad õpitoad. Anti välja ka parim kostüümipreemia, lisaks toimus selfivõistlus.