Konverentsil esinesid lisaks Hindile haridusteemaliste ettekannetega Tartu ülikooli emeriitprofessor, sotsiaalteadlane ja poliitik Ülo Vooglaid, kes pärast seitsmenda klassi lõpetamist SÜG-is jätkas õpinguid Haapsalu õpetajate seminaris, TalTechi orgaanilise keemia professor akadeemik Margus Lopp (50. lend), SÜG-i aasta õpetaja Indrek Peil, Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo (68. lend), Kuressaare muusikakooli õpetaja Laine Sepp (48. lend), Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv (74. lend), klassivennad filmilavastaja Raivo Maripuu (74. lend) ja Rakvere teatri juht Velvo Väli (74. lend).

Konverentsi avas koolijuht Viljar Aro ning tervitused andis üle Saaremaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro. Konverentsi lõpetas esimest aastat SÜG-is õpetajana töötav endine ajakirjanik Janne Nurmik, kes tegi kokkutulnuile kogu päevast supervisiooni.

SÜG-i matemaatikaõpetaja Marit Kikas kinnitas Meie Maale, et talle väga konverents meeldis. „Eriti meeldis härra Vooglaid. Ta oskab ilusti põhjendada ja tuua välja seda, kuidas õpetaja võiks koolis toimetada,” rääkis Kikas. Küsimusele, milliseid tarkusi just tema juurde sai, vastas Kikas, et nagu härra Vooglaid ütles, tuleb kõigepealt mõelda läbi ja siis teha teadmine.

Ka riigikogu liige, SÜG-i vilistlane Raivo Aeg ütles, et tuli konverentsile eesmärgiga kuulata rohkem Saaremaa haridusprobleemidest. “Päeva esimene pool on olnud väga laiahaardeline ning mõlemat lektorit oli väga mõnus kuulata,” sõnas Aeg. Ta viitas Mati Hindi ettekandele, mis kõneles eestlusest ja selle säilitamisest üldse, kus inglise keelt tuleb uksest ja aknast, ja kinnitas, et tõepoolest on meie ühiskonnas väga aktuaalne praegu eestikeelne haridustemaatika. „Ja Vooglaidu on alati huvitav kuulata,“ tunnistas Aeg.

Ülo Vooglaid sõnas oma ettekandes, et haridus on kahtlemata ime ja õpetaja imetegija. „See on nii suur väärtus, et seda üle tähtsustada ei ole võimalik ja need rahvad, kes hoiavad hariduse pealt kokku, on erakordselt rumalad.” Õppeaeg ei ole Vooglaiu sõnul pelgalt mitte lapsepõlv, vaid kogu elu ning õpetlik võib olla iga eluhetk. Ja koolis on põhiprotsessiks mitte õppimine, vaid õpilase areng.

Õpetaja ülesanne on aidata luua vanematel hariduseks soodne keskkond ning suunata vanemaid märkama, mille poolest on looja lapsele helde olnud. „Väga oluline on märgata lapse andekust ja sünnipäraseid eeldusi ning saavutada see, et anne kujuneks võimeteks,” tähendas Vooglaid.

Koolijuht Viljar Aro ütles, et kui ligi paarkümmend aastat on kool korraldanud selliseid hariduskonverentse koolisiseselt ja nii-öelda mõttetalgute raames, siis selliseid suuremaid vilistlaskonverentse tehakse ümmarguste tähtpäevade puhul.