Pöide kandis elav Marlin Pärn märkas uusaastapäeval Levalas koeri jalutades tee kõrvale visatud pakendijäätmeid. „Viinapudelid, kohvitopsid, räim tomatis,“ loetles tähelepanelik naine kraavis vedelenud tavaari.

Nördimapanevale avastusele järgnenud sotsiaalmeediapostituses kutsus Pärn korda armastava kodanikuna anonüümset prügistajat oma jäätmeid pärast peomeeleolude lahtumist kenasti kokku korjama, ära sorteerima ja lähimasse pakendipunkti viima. Juhuks, kui pühademöllus peaks prügisokutuskoht meelest läinud olema, lisas naine postituse juurde ka sündmuspaika juhatava kaardi.

Ehkki Pärn avastas prügistuse vana-aastaõhtule järgneval päeval, arvas ta, et jäätmekotid võidi kraavi vabalt visata ka varem. „Enamasti olid seal pakendid,“ kinnitas Pärn ja arvas, et kui kõik on juba kotti kokku pandud, ei peaks ju ometi olema raske mõni kilomeeter edasi pakendikonteineri juurde sõita, kuhu saab nii klaaspudelid kui ka konservikarbid puha muidu ära anda. Talle teadaolevalt on Levalale lähimad avalikud pakendipunktid nii Orissaares kui ka Tornimäel.

Kes prügi konteineri asemel kraavi võis visata, ei tea naine arvata. Tema sõnul on tegemist väga vähekäidava ja kõrvalise teega, mida kõige sagedamini kasutavad jahimehed, ent jäägritest ta seatembu tegemist ei usu.

„Võõrad seda teed eriti ei tea. Seda, et kohalik inimene niimoodi pudelid metsa viskaks, ma ka ette ei kujuta. Me ju ise elame siin, milleks siis niimoodi reostada? Täielik müstika!“ imestas Pärn. Ta oli üsna veendunud, et prügi kraaviloopija seda ikkagi ise ära koristama ei tule ja lubas kevade poole, kui praht taas hangede alt välja sulab, kõik ise kokku korjata. Seda, et ta oma koerad või läheduses ringi liikuvad metskitsed ja põdrad kildude otsas oma jalgu lõhkuma hakkavad, ta kindlasti ei taha.

Keskkonnainspektsiooni nõunik Leili Tuul ütles, et metsa alla, kraavi või mujale sokutatud prügist võib teavitada neid keskkonnainfo numbril 1313 või siis võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, kellel on jäätmeseaduse järgi samad volitused ja õigused, mis keskkonnainspektsioonil.

„Teavitada võib mõlemaid. Konkreetset juhtumit menetleb üldjuhul see, kes esimesena teate saab,“ selgitas Tuul. Tema sõnul on vallal kindlasti parem info selle kohta, kellel piirkonna elanikest on jäätmeveo lepingud sõlmitud või sõlmimata ja see võib olla juhtumi lahendamisel abiks.

„Anonüümse prahi puhul on süüdlase kindlakstegemine raske, kui just ei ole keegi viimise hetke pealt näinud või kuulnud,“ tunnistas Tuul.