Autor:
Angela RandmetsKolmapäev, 12. detsember 2018.
Loe kommentaare |
KommenteeriAsva Viikingite külas on leivaküpsetamise aluseks võetud ühest Rootsis asuvast, Birka viikingiasundusest arheoloogilistel väljakaevamistel leitud iidsed leivajäänused ja nende uurimisel saadud info.Et taaselustada vähemalt tuhandeaastane retsept, tuli kasutada tõlkide abi. Paljuks ei peetud ka mitmeid tunde väldanud katsetusi köögis.
Leivameister Mare Kallas ütles, et kuna ta on leiba küpsetanud juba üle kümne aasta, siis ajaloolise leiva taasloomine temas suurt aukartust või hirmu ei tekitanud. Birka leiva avastas ta interneti abiga. See äratas temas huvi ja nii asus ta proovima, kas seda oleks võimalik ka koos Viikingite külla tulevate laste ning teistegi külalistega valmistada.
„Retseptis on kõik tuttavad, eestlastele sõbralikud ained: odrajahu – viikingite põhiline teraviljatoode, millest saadi nii leiba, putru kui ka õlut –, samuti nisujahu, linaseemned, sool, mesi ja vesi,“ rääkis Kallas.
Parima küpsetusviisi timmimine võttis leivameistri sõnul pisut rohkem aega kui õige taigna kokkusegamine. Selle tulemusel sündiski lõpuks päris oma eriline viis.
Kallas, kes viikingiperes kannab vanima peretütre tiitlit, õpetab lihtsamat leivategu Viikingite Jõulumaa ürituste raames ka lastele. Pätsikeste veeretamisega koos lausutakse odraleivaloitse ja valmistulemust mekitakse koos erinevate viikingipäraste lisanditega: õuna-meemoosi, soolatud või ja jogurtiga.
„Leivategemine on kättevõtmise asi,“ leidis Kallas. Tema sõnul ongi tegemine kõige parem õppimine. „See, et me ei räägi lastele leivast, aga me teeme nendega leiba, see on see, mis paneb lapsed leiba armastama,“ arvas Kallas.
Kuni toomapäevani ehk 21. detsembrini saavad Laimjala küla avaras tallihoones, mida selle asukad vana kombe järgi pikkmajaks kutsuvad, muistsel moel leiba valmistada nii päris väikesed kui ka vähe vanemad ajaloo- ja meisterdamishuvilised. Lisaks leivateole saab Viikingite Jõulumaal igal argipäeval mitmeid teisigi viikingite toimetusi omal nahal järele proovida.