Kuressaare politseijaoskonna vanemkoerajuht Silvar Rattas ütles, et nad on flaierid kätte saanud ja patrullid on mõne neist juba ka ära andnud. „Näiteks andsid meie politseinikud esmaspäeval flaieri kahele liiklusrikkujale, kes ületasid maanteel oluliselt piirkiirust,” sõnas Rattas.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo märkis, et osale piirkiirust ületavatele juhtidele ei mõju vestlus ega karistus. „Nende kaartide eesmärk on panna roolikeeraja mõtlema oma käitumise võimalikele mõjudele. Kui autojuht on otsustanud, et pidev kihutamine on tema eluviis, siis soovitame tal täita tahteavalduse oma elundite ja kudede annetamiseks, kui kiirustamine peaks tema jaoks lõppema kõige raskema tagajärjega,“ ütles Loigo.

Loigo sõnul on suur hulk elundidoonoreid inimesed, kes hukkusid liiklusõnnetuses. „Kui juht elab piiri peal, siis on tõenäoline, et mingi aeg ületatakse piir ning siis on ohus nii tema kui ka kaasreisijate elu. Neist võivad saada elundidoonorid. Kui aga inimene ei ole end ise elundidoonoriks registreerinud, siis peavad selle raske otsuse haiglavoodi kõrval langetama lähedased. Emotsionaalselt nii rasket otsust leinas langetamiseks ei ole õiglane lähedastele anda – tee seda siis juba ise. Võibolla on sel inimesel võimalik elundidoonorina päästa kedagi teist,“ sõnas Loigo.

Maanteeamet tuletab meelde, et sügiseti muutuvad lubatud kiiruse ületamised eriti ohtlikuks jalakäijate jaoks. „Liiklusõnnetuste tappev jõud tuleb sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Sügisel ja talvel võib olla jalakäijaid keerulisem märgata ning märja või libeda teekatte puhul on peatumisteekond oluliselt pikem. Seetõttu on tavapärasest veelgi olulisem valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus,“ selgitab maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.