Autor:
Ardo VahterLaupäev, 27. oktoober 2018.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

Kõrgepingeliini masti külge paigaldatud testseadme abil selgitatakse välja parim kaamera õhuliini jälgimiseks. FOTO: erakogu
Linnuteadlased paigaldasid sel nädalal Väikese väina tammi kõrval kulgeva kõrgepingeliini masti külge seirekaamera. Kõrgepingeliini omaniku, Elering AS kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul on tegemist testseadmega võimaliku linnuseire tegemiseks. Nimelt kaalub Elering linnuseire tellimist, saamaks täpsemaid teadmisi selle kohta, kui suurt ohtu õhuliinid lindudele kujutavad.
“Praegu testitaksegi erinevaid seirekaameraid, et teada saada, millised sobiksid kõige paremini hilisema võimaliku seire jaoks. Kaamerad panid üles ja seadmeid testivad linnuteadlased, kes võib-olla teevad tulevikus meie tellimusel ka seire, kuid see selgub tulevikus,” rääkis Köster.
Kavandatava seire põhjal peaks lõpuks selgust saama, kui palju linde õhuliinide tõttu ikkagi hukkub. “Loodame selle põhjal saada ka uusi teadmisi, kuidas liine nii tähistada, et see põhjustaks tulevikus võimalikult väheste lindude hukkumist,” ütles Köster. Ta lisas, et testperioodi käigus testitakse mitut erinevat kaamerat, et välja selgitada, milline on parim lahendus ja milline testitavatest kaameratest liini kõige paremini näeb.
Merekaabli rajamine Väikese väina põhja, mille ehitamiseks välja kuulutatud riigihange on nüüdseks lõppenud, võimaldab tulevikus demonteerida ühe õhuliini Väikese väina tammil. Praegu asetsevad sealsed kaks liini samadel mastidel. Üks liin jääb töösse ka pärast merekaabli valmimist, mistõttu see tuleb paremini markeerida, tegemaks seda lindudele paremini nähtavaks ja ohutumaks.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke ütles Meie Maale, et praegu ei ole isegi umbkaudselt võimalik öelda, kui palju linde igal aastal liinitraatides tegelikult hukka saab, kuna paljud linnud kukuvad pärast traatidesse lendamist roostikku või merre, kust neid võibolla ei leitagi.
“Selle väljaselgitamine on üks seire ülesannetest, aga see on järgmise kevade, suve ja sügise teema. Hukkunud linde tuleb regulaarselt loendada, see on küllaltki tülikas ettevõtmine, aga teostatav ja kindlasti on meil plaanis see ära teha,” lubas Volke.
Liini rekonstrueerimise käigus paigaldatakse sellele tähised, et tulevikus võimalikult vähesed linnud peaksid sinna oma elu jätma. Millised peletus- ja tähistusvahendid võiksid osutuda kõige efektiivsemaks, on linnukaitse programmijuhi sõnul praegu vara öelda. “Aastaid tagasi õhuliini lindudele märgatavamaks tegemiseks selle külge kinnitatud tuules liikuvad ja helkivad peletid osutusid paraku füüsiliselt mittekestvateks ega pidanud tuule ja päikese mõjule vastu, ka oli neid toona paigaldatud liiga hõredalt,” märkis Volke.