Abivallavanem Helle Kahm selgitas, et vastavalt seadusele peab lastele ja õpilastele tugiteenuste olemasolu tagama kooli/lasteasutuse pidaja. “Praegu ei ole tugiteenuste kättesaadavus tagatud kõigis valla koolides ega lasteaedades. Vallas on hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal kogu põhikooli õpilaste arvust 16% ehk 517 õpilast vajavad tugispetsialistide abi,” ütles Kahm viimasel volikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni koosolekul.

Tugispetsialisti all tuleb mõelda haridusliku erivajadustega laste jaoks eripedagoogi, logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi. Lasteaialastest vajab tuge 20% ehk 266 last. “Suurtes koolides, kus on tugispetsialistid olemas, muutub peamiselt see, et nad ei tegele enam lisaülesannete täitmisega ja saavad pühenduda erialasele tööle,” tõi abivallavanem esile tugikeskuse loomise vajaduse.

Tugikeskuse loomisel on vaadatud mitmeid näiteid mujalt Eestist ja osaliselt on eeskujuks võetud Pärnu mudel, mille puhul tugispetsialistid ise on välja toonud, et koostöös on lihtsam probleeme lahendada, aga ka ühiseid koolitusi korraldada. Keskuse loomise protsess sai alguse sotsiaalministeeriumi lõimitud teenuste projektist, mille põhimõte on siduda erinevaid teenuseid ühe inimese probleemi lahendamisel. “Keskuse loomisega muutub teenuste kättesaadavus vanema ja lapse jaoks lihtsamaks ning teenuseid on võimalik lõimida õppekavasse,” märkis Kahm.