Autor:
Sigrid OsaNeljapäev, 25. oktoober 2018.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

Linnastaadioni tagant tühermaalt leitud Pätu loomakliinikus. FOTO: erakogu
Teisipäeval sai oma elu võimaluse 15-aastane hooletusse jäetud sõbralik koer Pätu, kellest Meie Maa kirjutas viimati 2012. aastal. Toona leidsid päästjad keskmist kasvu pruunikarvalise noahaavaga koera kraavist ja ta elu õnnestus päästa. Teisipäeval teatati turvakodu vabatahtlikele Kuressaare linnastaadioni tagant tühermaalt leitud koerast, kes ei suutnud püsti tõusta ja värises üle kere.
Kohale sõitnud turvakodu vabatahtlikule Marge Kajule oli loom tuttav. Koer on tihti jooksus. Pätu on pime ja kurt ning peremees ei suuda oma kohustusi looma ees täita. Vaid mõned päevad varem levis sotsiaalmeedias postitus linnas ringi jooksvast Pätust, kus püüti leida koera peremeest. Taoline lugu lõpeb alati ühtemoodi – koer viiakse koju tagasi, kust ta jälle jooksu paneb. Kaua koer sel korral jooksus oli, ei ole teada.
Ka kliinikus tunti Pätut.
“See on sama noahaavaga koer, kelle päästjad kunagi meile tõid. Kraavist leidsid. Ei teagi, mis juhtus. Ta on tihti jooksus,” jutustas loomaarst Lea Hioväin, kes väljaspool tööaega Pätut aitama hakkas. Esmalt kuulas ta südant – võibolla läks vana koer tühermaale surema? Aga ei. “See tiksub veel, sulatage üles,” kostsid lootusrikkad sõnad. Nii soojendati teki sisse pandud koera soojakotiga ja sunniti sööma. Peagi hakkas koer ise sööma, see andis märku elutahtest ja suurest näljast.
Eile hommikuks tõusis Pätul 40-kraadine palavik ja ta pandi tilgutite alla. Kaju käis teavitamas ka peremeest ja ütles, et sel korral koera talle tagasi ei tooda, kui loom sellest olukorrast üldse välja tuleb.
Samas tõdes Kaju, et koera tervise halvenedes tuleb Pätu võibolla üldse magama panna. Peremees küll armastab oma koera, kuid ei suuda tema eest vastutada. Kui väärikas vanuses Pätu katsumuse üle elab, väärib ta teistsugust hoolt ja kodu. Esialgu lubas Kaju koera enda juurde võtta. Pätule on pakutud ka hoiukodu.
Loomaarst Lea Hioväin paneb inimestele südamele, et oma koduloomad tuleb kiibistada. Vanemaid loomi kimbutavad samasugused mured nagu inimesi ja väärikas vanuses tuleb neil rohkem silma peal hoida. Plehku pannud looma peremehe aitab tuvastada just kiip. Kiibistada tuleb ka toaloomad, sest alati võivad ka nemad kodust välja pääseda. Pätu on kiibitud.