„Praegu kahaneb Saaremaa elanike arv kiiremini, kui rahvastikuprognoosid on eeldanud ja keskmine palk on siin riigi väiksemaid, vaatamata üldisele majanduskasvule. Sellise olukorraga ei tohi leppida ja see tuleb peatada. Selleks tuleb siin esiteks luua tasuvaid töökohti, et peatada töövõimeliste elanike väljavool ja siin elamiseks ei tohi teha kitsendusi täiendava maksutõusu või uute maksude näol.

Samuti esines justiitsminister eile Kuressaares Edukontoris toimunud Sokratese klubi loengu- ja aruteluõhtul loenguga „Õigus ja õiglus“ ehk kuidas kujundada õiguskorda, et sellel oleks kodanike usaldus.

Kohtumisel Meie Maa ajakirjanikuga ütles Reinsalu, et tema arvates tuleks siin lähtekohaks võtta, et õigusbürokraatiat ja kirjutatud õigust peab olema võimalikult vähem, see jätaks rohkem ruumi õiglase lahendi leidmisele. „On olemas loomuomased tavad ja üldine arusaam õiglusest, mis tuleb võtta õigusemõistmisel aluseks. Kirjutatud õigus ei tohi tervemõistuslikke kogukondlikke tavasid vägistada. Pahatahtliku ja jõhkra kaabaka karistus, kes tõstab käe ligimese vastu, peab olema karmim. Esmakordselt libastunu korral ei tohi tema tegu jääda avastamata ja ühiskondliku tähelepanuta. Väga oluline on ka see, et inimeste traditsioonilistest, väljakujunenud hoiakutest jõuga üle ei sõidetaks,“ ütles Reinsalu.

Samuti on tähtis kohtumenetluse kiirus, mis võimaldab inimestel oma eludega edasi minna.

Uue õiguspoliitika aluste väljatöötamist kommenteerides ütles Reinsalu: „Siin saab sõnum olla üks ja selge: tulevikus me vajame vähem seadusi ja koormavaid bürokraatlikke norme. Riik ei peaks looma juurde uusi õigusnorme, kui selleks puudub hädavajadus. Usun, et see saab olema üsna põhimõtteline mõtteviisi nihe ja kindlasti erinevad ministeeriumid ja ametkonnad sellega esialgu nõustuda ei taha,“ leidis minister.

Reinsalu lisas, et Eesti peaks ka Euroopa Liidu liikmesriigina selgemalt välja ütlema, et lihtsate asjade reguleerimiseks lihtsalt reguleerimise pärast puudub vajadus.

Kohtumisel puudutas Reinsalu ka otsedemokraatia teemat, rõhutades, et meie väikeses ühiskonnas tuleks leida rohkem võimalusi selle rakendamiseks. „Rahval peab olema võimalus ka valimistevahelisel ajal oma sõna sekka öelda. Usun, et inimesed tahaksid seda. Olulistes asjades, mis Eesti ees seisavad, võiks parlament avaramalt panna küsimusi rahvahääletusele, ka võiks meil olla rahvaalgatuse võimalus,“ arutles justiitsminister, lisades, et maailmas kasutatakse rahvahääletust enamasti just moraalselt konfliktsetes teemades, kus inimesed soovivad oma seisukohta avaldada.

Ka võiks tema arvates just kohaliku elu küsimustes otsedemokraatia olla see element, mis aitaks tasakaalustada haldusreformiga paratamatult tekkinud suuremat distantsi rahva ja võimukeskuse vahel.