Autor:
Anneli TarkmeelEsmaspäev, 15. oktoober 2018.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

Süüriast pärit kokk Lama Ahmad (paremal) püüdis rääkida kohalikega eesti keeles, mille ta soovib veatult omandada 2019. aasta lõpuks. FOTO: Mirjam Matiisen
Neljapäeva õhtul toimetasid Kuressaare Noortejaamas inimesed, kelle kodumaa on Eesti, Süüria, Pakistan, Iraak ja Itaalia. Valmistati süüriapärast kana riisiga, õpiti kirjutama araabia tähti ning tehti hennamaalinguid.Kohale tulnud külalised suhtlesid kohalikega jõudu mööda nii eesti kui inglise keeles.
Noortele, ja ka vanematele, eestlastele maitsesid süürlannade Alaa ja Lama toidud väga. Pakistanist pärit Aamna hennamaalingud kaunistavad veel paljude käsi. Itaallane Fabio juhendusel sai proovida virtuaalreaaluse prille ja kiigata oma kodudest põgenenud inimeste ellu. Iraagist siia jõudnud Hala õpetas soovijatele araabia tähti.
See oli projekti „Saame tuttavaks!” kolmas toimumiskord. Projekti eesmärk on kokku viia Eestis elavad immigrandid ja Eesti kohalikud inimesed. Projekti koordinaator Mirjam Matiisen ütles Meie Maale, et varasemalt külastati Kuressaaret 14. aprillil, kui kultuurikeskuses toimus kestliku arengu teemaline festival „Hoolides homsest”. Siis käidi Saaremaal koos Nigeeriast pärit patsipunujate ja Afganistani ning Iraagi kokkadega.
„Aprillis saime tuttavaks Aivar Kallega, kes ütles, et plaanib lähikuudel avada Pihtlas kohviku „Nöges” ja Aivar pakkus, et me võiksime seal korraldada järgmise „Saame tuttavaks!” ürituse, kus me tutvustaks mõnda huvitavat rahvuskööki,” rääkis Mirjam Matiisen.
Mõeldud-tehtud! Järgmine Saaremaa ürituse oli 29. juulil kohvikus „Nöges”, kus toimus ka Süüria roogade õpituba, esines Süüriast pärit muusik Obaida ning õhtu külaliseks oli saarlane Hille Hanso. „See „Nögese” üritus osutus ääretult populaarseks, kohale tuli umbes 60 inimest,” täpsustas Mirjam Matiisen.
Kogukonna teadlikkus
Noortejaamas haarasid saarlased kohtumisel n-ö härjal sarvist.
„Pean seda üritust kordaläinuks, sest väga mitmed noored tulid tegevustega kaasa, üheskoos hakiti köögivilju, rulliti pizzatainast, suur huvi oli araabia tähestiku õppimise ja hennamaalingute vastu.
Samuti oli virtuaalreaalsusprillidele terve õhtu jooksul järjekord.
Kui eelmisel noortekeskuse üritusel Tapal tuli kööki toimetama pigem keskealistest naistest koosnev seltskond, siis Kuressaare puhul oli tore vaadata, et ka noored tulid söögitegemisega kaasa.
Samas mulle meeldis, et meie sisserändajatega said hea kontakti ka paar vanemat prouat, kes Noortejaama üritusele tulid.
Nemad panid usinalt kirja kõik retseptid ja pärisid ka araabiamaade kommete kohta,” kiitis Mirjam Matiisen kohale tulnud inimesi.
Taolised üritused tõstavad kohaliku kogukonna teadlikkust ning võimaldavad pagulastel ja immigrantidel Eesti inimestega kohtuda.
„Meie üritused võiksid tõsta mõistmist uute saabujate suhtes, aga ka uute saabujate kohanemist uues ühiskonnas. Inimeste suhtumine sisserändajatesse on ühiskondliku sidususe mõttes väga oluline,” leidis Mirjam Matiisen.