“Nende soov on Kuressaares kokkutulek korraldada, kuna Kahni Euroopa taust ja pärinemine hakkavad maailmas aina enam tähelepanu keskpunkti tõusma,” ütles Merit Karise viimasel Saaremaa vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolekul.

Kuu aja pärast tuleb Kahni ühingu esindus Kuressaarde ning tahab valla esindajatega kohtuda, et arutada, kas ja kuidas oleks võimalik konverentsi korraldada. Kuna peagi avaneb EAS-i meede konverentsitoetusteks, siis oleks ehk võimalik taotleda sealt ürituse läbiviimiseks rahalist toetust.

Louis Kahni Ühingu esindaja Ott Rätsepa sõnul on Kahni vastu tekkinud märkimisväärne huvi. “Aasta tagasi lõpetas suur Kahni näitus maailmaturnee. Palju on ilmunud ka monograafiaid, mille pinnalt saab järeldada, et Kahn ja tema seotus Euroopaga on tõusmas tähelepanu keskmesse. Viimaste kuude jooksul on tulnud käsitlusi nii Šveitsist, Prantsusmaalt, Hispaaniast kui Itaaliast. Kahnil ei ole küll ühtegi objekti Euroopas, ent tema loomingus on mõjutusi sealsest arhitektuurist,” märkis Rätsep.

Kahni uurijad on tema sõnul näidanud rahvusvaheliselt huvi tulla Saaremaale, et vaadata, mida Kahn täpsemalt silmas pidas, kui rääkis, et temast sai arhitekt Kuressaares.

Tänavu projekteeris noor arhitekt Kaspar Stroom oma lõputöö Kuressaares Kahni keskuse teemal (juhendaja Toivo Tammik). Ta paigutas selle lossi raveliinile.

Louis Kahn sündis Eestis finantsametniku Leib Schmuilowsky (hilisema nimega Leopold Kahn) peres, tõenäoliselt Saaremaal, kuid sünnikoht ei ole päris täpselt teada ka sündide raamatu sissekannete järgi. Esimesed viis aastat elas Kahn Saaremaal.

Tulevase suurkuju loomingule avaldas mõju lapsepõlves nähtud monumentaalne stiilipuhas Kuressaare linnus. Seda on tunnistanud nii Kahn ise kui tema loomingu uurijad. 1906. aastal emigreerus Kahni pere USA-sse.