[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 17. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Uudised

Laste suitsidaalse käitumise ohtu on võimalik märgata (2)
Autor: Sirli Tooming
Esmaspäev, 24. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eestis on enesetappude arv aastate jooksul vähenenud nii meeste kui naiste hulgas, kuid on jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas, selgus käesoleval aastal Tartu Ülikoolis valminud uuringust aastatel 2006-2016 enesetapu läbi hukkunute kohta.

Kui aastatel 2006-2013 hukkus enesetappude läbi aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205. Nii meeste kui naiste hulgas on enesetappude arv Eestis aastatel 2006-2016 vähenenud, kuid oli veel 2015. aastal 1,5 korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. “Jah, statistika eestlaste suitsiidisurmade kohta on kord tõusu-, kord langustendentsis, kuid igal juhul on need arvud ühe väikese rahvakillu jaoks liialt suured. Paraku on sellesse kurba ritta oma panuse lisanud ka muidu ju kangeteks meesteks-naisteks peetud saarlased,” kommenteeris uuringutulemusi Kuressaare haigla peühhiaatriline psühholoog Lia Hanso.

“Iga statistilise ühiku taga on inimsaatus oma keerdkäikude ja traagikaga. Eks ole nii seatud, et oma sünni üle ise otsustada ei saa, aga eluga hüvasti jätmise võimalus on meil kõigil kuskil tagatasku sügavamas sopis olemas.”

Depressioon ja toimetulekuraskused

Saare maakonnas toimus statistiliselt oluline meeste enesetappude suremuskordaja kasv aastatel 2007–2013, keskmiselt 5% aastas. Aastatel 2014-2016 toimus kiire kuid statistiliselt mitteoluline suitsiidide kahanemistrend 33% aastas, täpsustas uuringu koordinaator Liis Rooväli. “Saaremaa naistel ei registreeritud aastatel 2009–2013 ühtegi enesetappu, seevastu toimus aastatel 2012–2016 kiire oluline enesetappude suremuskordaja kasv 139% aastas,” ütles ta ning lisas, et enesetapu läbi hukkunute seas kasvas nende inimeste osakaal, kellel olid toimetulekuraskused, hoolduskoormus ja seotus kuritegevusega.

“Depressioon kui raske meeleoluhäire sisaldab endas ühe põhisümptomina elutüdimus- ja surmamõtteid,” kirjeldas Hanso suitsiidi põhjusi. “On veel teisigi meeleseisundeid ja lihtsalt valusate saatuselöökide kuhjumist, mis võivad inimese viia vabasurma. Riskifaktorid on impulsiivne meelelaad, vahel alkoholi mõju, aga kõige enam tunne enda väärtusetusest ja üksildusest kuni äratundmiseni, et surm ongi lahendus.”

Pane oma lähedast tähele

Enesetappude ennetamiseks tuleb tõsta inimeste teadlikkust, et märkaksime abivajajaid õigeaegselt nii koolis, tööl kui tervishoiusüsteemis, on uuringu sõnum.

“Psühholoogi või mõne teise vaimse tervisega tegeleva spetsialisti juurde satub ikka inimesi, kes mõtlevad surma peale. Enamasti kooruvad sellised mõtted välja muude murede taustal, igal inimesel oma rada mööda,” kõneles Hanso. “Surmale kui elu kaasandele mõtlemises ei ole midagi ebaloomulikku, aga kahetsusväärne on, kui surmas hakatakse nägema võimalust või vahendit oma probleemide lahendamiseks.”

Vastuvõtule pöördujate arv psühholoogilise abi saamiseks Saaremaal on küllaltki suur ja oleks kindlasti suuremgi, kui meie meditsiinisüsteemis poleks abi andmise aluseks suunamised ja saatekirjad ning kahjuks ka ooteaeg järjekorras, tõdes Hanso. “Peamiselt tulevad lapsed ja noored koos vanematega, harvem sotsiaaltöötajaga.,” sõnas ta. “Kõiki märke tõusnud suitsiidiriskist tuleb käsitleda suure tähelepanuga vanusele vaatamata. Kui eelkooliealine laps lubab ennast ära tappa, näiteks jooksta auto ette, siis tema ealine arusaam ei luba veel mõista surma olemust ja lõplikkust, aga ohusignaal, et lapse elus on midagi häirivat, on selline ähvardus ometi ja sellega on hädavajalik tegeleda.”

Jälgi lapse ja nooruki käitumist

Aegajalt levivad puhangutena uued riskikäitumised, mis mõjuvad hirmutavalt ning võivad olla ohtlikud, täheldas Hanso. “Kas noor, kes jäljendab kedagi või midagi end ohtu seades, on enesetapja?” püstitas ta hüpoteetilise küsimuse ning tõdes, et psühholoogilgi pole retsepte ja lahendusi iga olukorra lahendamiseks. “Kuid laste puhul on suitsidaalse käitumise oht mingil viisil märgatav, tuleb vaid olla tähelepanelik ja reageerida – rääkida tõsistest asjadest lapsele arusaadaval viisil ja leida tee tema ärevuse ja ebakindluse leevendamiseks, muredele aga rohtu. Juhtmõte olgu siin, et abi on tõesti abi, mitte karistus!”

Uuringust selgub, et enesetapu läbi hukkunud on sattunud viimasel eluaastal sagedamini EMO-sse, kusjuures suitsiidikatseid tervishoiuasutustes sageli ei registreerita. “See tähendab, et lisaks lähedaste ja sõprade tähelepanelikkusele kodus, koolis, tööl ja mujal aitaks enesetappusid ära hoida ka tervishoiusüsteemi aktiivsem sekkumine,“ ütles Rooväli ning rõhutas vajadust tõsta kogu elanikkonnas teadlikkust sellest, kuidas suitsiidiriskis elavaid inimesi õigeaegselt märgata ja aidata.

*  *  *
Kümne aasta enesetapud

2006-2016 hukkus Eestis enesetappude läbi 2543 inimest.
80% olid mehed
70% olid alla 60-a mehed
52% olid üle 60-a neised
4% olid alla 20-a lapsed ja noorukid

Allikas: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuring 2018.

*  *  *
Kuidas aidata?

* Kuula ära. Lase inimesel rääkida ja küsi täpsustavaid küsimusi. Mida täpsem on enesetapuplaan, seda ohtlikum ta endale on.
* Räägi sellest inimest ümbritsevate lähedastega.
* Aita leida spetsialist, kelle poole pöörduda.
* Kui oht on väga suur siis ära jäta inimest üksi.
* Kui võimalik minge valvepsühhiaatri vastuvõtule. Kui see ei ole võimalik siis kutsuge kiirabi.

Täna loetuimad
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (9)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana
Mis juhtus?
Reisijad ei mahu hommikul linnaliini bussi
Seosed minu südamega
JUHTKIRI - Kaua oodatud ristmik
Kuri kloun ja hull teadlane
Saaregurmee tootesari võitis mahetoidu konkursi
KG-s tuletati meelde käitumist tulekahju korral
Peaminister Jüri Ratas lubas igapäevast lennuühendust
Laulupeo ideekontseptsiooni võidutöö on „Teel“
Kuidas me kestame
Ansambel Viis viib laulud Leetu
Maanteeamet kuulutas välja lennuliini uue hanke
Nädala loetavuse top 5
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Väike on suur! (2)
Mihklilaat ootab kauplejaid
Kommentaarid
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (9)
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte (24)
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (28)
Kui suur, kui rikas on Saaremaa? (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Vald ei toeta lossi hoovi merepoolse tee remonti (3)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (7)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (10)
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (4)
Väike on suur! (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud