[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Uudised

Laste suitsidaalse käitumise ohtu on võimalik märgata (2)
Autor: Sirli Tooming
Esmaspäev, 24. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eestis on enesetappude arv aastate jooksul vähenenud nii meeste kui naiste hulgas, kuid on jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas, selgus käesoleval aastal Tartu Ülikoolis valminud uuringust aastatel 2006-2016 enesetapu läbi hukkunute kohta.

Kui aastatel 2006-2013 hukkus enesetappude läbi aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205. Nii meeste kui naiste hulgas on enesetappude arv Eestis aastatel 2006-2016 vähenenud, kuid oli veel 2015. aastal 1,5 korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. “Jah, statistika eestlaste suitsiidisurmade kohta on kord tõusu-, kord langustendentsis, kuid igal juhul on need arvud ühe väikese rahvakillu jaoks liialt suured. Paraku on sellesse kurba ritta oma panuse lisanud ka muidu ju kangeteks meesteks-naisteks peetud saarlased,” kommenteeris uuringutulemusi Kuressaare haigla peühhiaatriline psühholoog Lia Hanso.

“Iga statistilise ühiku taga on inimsaatus oma keerdkäikude ja traagikaga. Eks ole nii seatud, et oma sünni üle ise otsustada ei saa, aga eluga hüvasti jätmise võimalus on meil kõigil kuskil tagatasku sügavamas sopis olemas.”

Depressioon ja toimetulekuraskused

Saare maakonnas toimus statistiliselt oluline meeste enesetappude suremuskordaja kasv aastatel 2007–2013, keskmiselt 5% aastas. Aastatel 2014-2016 toimus kiire kuid statistiliselt mitteoluline suitsiidide kahanemistrend 33% aastas, täpsustas uuringu koordinaator Liis Rooväli. “Saaremaa naistel ei registreeritud aastatel 2009–2013 ühtegi enesetappu, seevastu toimus aastatel 2012–2016 kiire oluline enesetappude suremuskordaja kasv 139% aastas,” ütles ta ning lisas, et enesetapu läbi hukkunute seas kasvas nende inimeste osakaal, kellel olid toimetulekuraskused, hoolduskoormus ja seotus kuritegevusega.

“Depressioon kui raske meeleoluhäire sisaldab endas ühe põhisümptomina elutüdimus- ja surmamõtteid,” kirjeldas Hanso suitsiidi põhjusi. “On veel teisigi meeleseisundeid ja lihtsalt valusate saatuselöökide kuhjumist, mis võivad inimese viia vabasurma. Riskifaktorid on impulsiivne meelelaad, vahel alkoholi mõju, aga kõige enam tunne enda väärtusetusest ja üksildusest kuni äratundmiseni, et surm ongi lahendus.”

Pane oma lähedast tähele

Enesetappude ennetamiseks tuleb tõsta inimeste teadlikkust, et märkaksime abivajajaid õigeaegselt nii koolis, tööl kui tervishoiusüsteemis, on uuringu sõnum.

“Psühholoogi või mõne teise vaimse tervisega tegeleva spetsialisti juurde satub ikka inimesi, kes mõtlevad surma peale. Enamasti kooruvad sellised mõtted välja muude murede taustal, igal inimesel oma rada mööda,” kõneles Hanso. “Surmale kui elu kaasandele mõtlemises ei ole midagi ebaloomulikku, aga kahetsusväärne on, kui surmas hakatakse nägema võimalust või vahendit oma probleemide lahendamiseks.”

Vastuvõtule pöördujate arv psühholoogilise abi saamiseks Saaremaal on küllaltki suur ja oleks kindlasti suuremgi, kui meie meditsiinisüsteemis poleks abi andmise aluseks suunamised ja saatekirjad ning kahjuks ka ooteaeg järjekorras, tõdes Hanso. “Peamiselt tulevad lapsed ja noored koos vanematega, harvem sotsiaaltöötajaga.,” sõnas ta. “Kõiki märke tõusnud suitsiidiriskist tuleb käsitleda suure tähelepanuga vanusele vaatamata. Kui eelkooliealine laps lubab ennast ära tappa, näiteks jooksta auto ette, siis tema ealine arusaam ei luba veel mõista surma olemust ja lõplikkust, aga ohusignaal, et lapse elus on midagi häirivat, on selline ähvardus ometi ja sellega on hädavajalik tegeleda.”

Jälgi lapse ja nooruki käitumist

Aegajalt levivad puhangutena uued riskikäitumised, mis mõjuvad hirmutavalt ning võivad olla ohtlikud, täheldas Hanso. “Kas noor, kes jäljendab kedagi või midagi end ohtu seades, on enesetapja?” püstitas ta hüpoteetilise küsimuse ning tõdes, et psühholoogilgi pole retsepte ja lahendusi iga olukorra lahendamiseks. “Kuid laste puhul on suitsidaalse käitumise oht mingil viisil märgatav, tuleb vaid olla tähelepanelik ja reageerida – rääkida tõsistest asjadest lapsele arusaadaval viisil ja leida tee tema ärevuse ja ebakindluse leevendamiseks, muredele aga rohtu. Juhtmõte olgu siin, et abi on tõesti abi, mitte karistus!”

Uuringust selgub, et enesetapu läbi hukkunud on sattunud viimasel eluaastal sagedamini EMO-sse, kusjuures suitsiidikatseid tervishoiuasutustes sageli ei registreerita. “See tähendab, et lisaks lähedaste ja sõprade tähelepanelikkusele kodus, koolis, tööl ja mujal aitaks enesetappusid ära hoida ka tervishoiusüsteemi aktiivsem sekkumine,“ ütles Rooväli ning rõhutas vajadust tõsta kogu elanikkonnas teadlikkust sellest, kuidas suitsiidiriskis elavaid inimesi õigeaegselt märgata ja aidata.

*  *  *
Kümne aasta enesetapud

2006-2016 hukkus Eestis enesetappude läbi 2543 inimest.
80% olid mehed
70% olid alla 60-a mehed
52% olid üle 60-a neised
4% olid alla 20-a lapsed ja noorukid

Allikas: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuring 2018.

*  *  *
Kuidas aidata?

* Kuula ära. Lase inimesel rääkida ja küsi täpsustavaid küsimusi. Mida täpsem on enesetapuplaan, seda ohtlikum ta endale on.
* Räägi sellest inimest ümbritsevate lähedastega.
* Aita leida spetsialist, kelle poole pöörduda.
* Kui oht on väga suur siis ära jäta inimest üksi.
* Kui võimalik minge valvepsühhiaatri vastuvõtule. Kui see ei ole võimalik siis kutsuge kiirabi.

Täna loetuimad
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (25)
Saarlased „Südame sosinat” ei näe  (3)
Osa Orissaarest mattus pimedusse  (1)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (7)
Epp Kikase asemikuks sai Riina Noormägi  (1)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (8)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (4)
Lasteaedade spordipäeva võitis Kärla lasteaed
JUHTKIRI - Asjata märgukirjad (5)
Suhted inimese ja Jumala vahel olgu korras
Tootjad ja keskkond muutuste tuules (2)
Tunne Kelam avab oma fotonäituse
Kirikuteated
Moosese imetabane sünnilugu  (2)
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (28)
Kus lõpeb nali? (12)
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (25)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (9)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kommentaarid
Annetamistalgud kutsuvad saarlasi head tegema  (3)
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (28)
JUHTKIRI - Asjata märgukirjad (5)
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (25)
Tootjad ja keskkond muutuste tuules (2)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (8)
Osa Orissaarest mattus pimedusse  (1)
KTG soovib endale projektijuhti (12)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (7)
Moosese imetabane sünnilugu  (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud