Raamatukogutöötajad vahetavad Saaremaal kogemusi

Autor: Angela Randmets
Kolmapäev, 08. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Suveseminar avati eile pidulikult Kuressaare kultuurikeskuse ees. FOTO: Valmar Voolaid

Eile algas Kuressaares üle-eestilise rahvaraamatukogude 38. suveseminar. Seminar kestab kokku kolm päeva ja lõpeb neljapäeval, 9. augustil. Seminari juhtteemaks on sel aastal „Ürituse kavandamine, arendamine ja turundamine rahvaraamatukogus“.

Rahvaraamatukogude suveseminari näol on tegemist pikaajalise traditsiooniga. Esimene seminar toimus juba 1963. aastal – sel aastal tegemist omamoodi juubeliga, mil sündmus toimub juba 55. korda.

Eesti raamatukogutöötajate iga-aastane tähtsündmus algas laagrilipu heiskamisega Kuressaare kultuurikeskuse ees. Edasi suunduti kultuurikeskuse saali, kus osavõtjaid tervitasid Saaremaa vallavanem Madis Kallas ja Saaremaa vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Mihkel Tamm.

Madis Kallas, kellel oli kohe peale tervitustseremooniat au üles astuda ka seminari esimese ettekandega teemal „Haldusreform ja selle arengud Eesti suurimas vallas“, märkis oma kõnes, et ka Saaremaal ei jätnud vastse haldusreformi protsessis raamatukogudega seotud teemad külmaks kedagi ning soovis kõikidele osalejatele meelolukaid päevi.

Mihkel Tamm avaldas lootust, et tavapäraselt raamatukogude stampkundedeks oleva õrnema soo kõrval leiab tee sinna edaspidi ka üha rohkem mehi ning tõi positiivse näitena esile muusik Andres Kõpperi (NOËP), kes vastas hiljaaegu Tamme ühele telefonikõnele sosinal: „Ma ei saa praegu rääkida. Ma olen raamatukogus.“

Parimate tunnustamine

Külastajate ja lugejate puuduse üle raamatukogus ükski küsitletud seminarilistest ei kurtnud. Järvamaa keskraamatukogu direktor Jane Kiristaja ja lasteosakonna vanembibliograaf Eveli Kull rääkisid, et nende raamatukogu külastamise populaarsust noorte hulgas aitab hoida parimate suvelugejate tunnustamine.

Parimaist parim lugeja saab Järvamaa keskraamatukogu poolt preemiaks reisi. Rahvaraamatukogude suveseminaril, mis toimub sel aastal juba 55. korda, on nii Kiristaja kui ka Kull esimest korda. Tulekuotsuse kasuks langetas kaalukausi seminarlaagri tihe ja läbimõeldud programm. Paeluvaimaks osaks programmist hindasid Järvamaa keskraamatukogu esindajad seminari viimasel päeval toimuvat rühmatööd „Sõna jõud“.

Lähte ühisraamatukogu direktor Heili Tali (Tartu vald) on seminaril samuti esimest korda. Lugejate puuduse probleemi pole ka selles raamatukogus tänu koostööle Lähte ühisgümnaasiumiga. Raamatukogu ruumid on uued ja valla poolt eraldatavaid rahalisi vahendeid raamatute ostmiseks jagub piisavalt.

Vara raamatukogu juhataja Olga Haljaste (Peipsiääre vald), kes on juba staažikas seminarilkäija ja osales ka 2000. aastal Saaremaal toimunud üritusel, märgib ainsa õrnmusta murepilvena haldusreformist tingitud teisenemist keskuses asuvast raamatukogust ääremaa raamatukoguks, ehkki lugejatevoolule pole see muudatus tõkkeid ette seadnud. Tali ja Haljaste peavad selleaastastest teemadest seminaril enda jaoks põnevaimateks ürituste korraldamist ja turundust.

Seminaril käsitletavate teemade ring on tõepoolest põnev ja mitmekesine. Juba mainitud haldusreformi, ürituskorralduse ja turundusteemadele lisaks käsitletakse kodu- ja ajaloouurimusele tugineva romaani sünnivalusid, raamatuesitluste korraldamist, raamatukogu koostöövõimalusi kogukonnaga ja raamatukogu rollist sotsiaalse sidususe loomisel.

Esinejate hulgas on lisaks raamatukogutöötajatele nii ajakirjanikke kui ka kodu- ja ajaloouurijaid. Seminari avapäeval esines ettekandega „Rahvaraamatukogud 2018“ ka kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm.

Lisaks ettekannete kuulamisele tutvuvad seminaril osalejad Saaremaa valla raamatukogudega. Külastatakse Abruka raamatukogu juhataja Helle Kesküla juhtimisel Taritu rahvamaja, Lümanda lubjaparki, August Mälgu sünnipaika Koovi külas ja Aadu Hindi lapsepõlvekodu Kuusnõmme külas.

Kohtutakse Salmel elava lemberomaanide autori Adeena Sepaga, kelle looming on nii mõnegi külaraamatukogu laenutuspingerea esikümnes. Vaadatakse üle Salme piirkonna kultuuriväärtused ja kuulatakse pärimuslugusid Saaremaa vägimehest Suurest Tõllust, viikingilaevast ja Tehumardist.

Soovijad saavad osaleda erinevatel ekskursioonidel, vaadata suvelavastust või nautida vaba aega Kuressaare linnas ja lossipargis jalutades. Sisuka seminarlaagri lõpetab rühmatöö „Sõna jõud“ ja lipu langetamine.