[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Uudised

Mis on kodu, kus on kodu...
Autor: Ivar Eensoo
Kolmapäev, 01. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Irja kodu lemmikkohas, vana aida juures, kus avaneb kena vaade heinamaadele ja... FOTO: Ivar Eensoo

...kus on kodu koht? Naine, kes käib koju Ameerikast. Naine, kel on kaks nime ja kaks passi.

„Koduigatsus tekib tavaliselt siis, kui kõik hakkavad Facebooki üles panema pilte, kui ilusad on lilled. Just need sinililled, kõik need kevadlilled. See oli vanasti ka, väiksena. Kõigepealt hakkasid lume alt lumikellukesi otsima ja kaevama ja siis kui päike paistis, vaatasid, et oi, juba tulevad. See oli nii suur asi! Kui kevadel sinililled tulid, läksid alati metsa, kus oli pajupõõsas, mille all need sinililled olid. Läksid neid otsima ja korjama. Ameerikas neid lilli ei ole, isegi põhja pool mitte.“

See kõik on jäänud Irjale lapspõlvest sisse. Tema sõnul on need just mälestused, mis tekitavad koduigatsuse tunde.

„Siis on juba sirelid ja toomingad, pärast seda on juba suvi. Siis mõtled, et noh, jaanipäevaks võiks juba koju tulla. Aga jaanipäev on alati vihmane...“

Juhtub tihti nii, et meie suvi on jahe ja vihmane. Täpselt nii, nagu alanud juuli. Irja naerab, et mis seal ikka, see on tema talv. San Diegos on ju kogu aeg suvi. Ta teab, et kui koju tagasi läheb, on soe. Kuid jah, on ju meiegi tänavune suvi rohkem kui soe olnud.

Enne kui edasi läheme, räägime selgeks loo kahest passist ja nimest. Passidega asi lihtne: Eesti ja USA. Kuid nimed?! Eesti passis, nii nagu Irjat siin teatakse, kirjas Irja Uustalu. Miks on Ameerikas teine nimi?

„Ameerikas nad ei suuda Irja välja hääldada, nad murravad seda igat pidi ja see on nii jube, kuidas nad seda hääldavad. Kui hakkasin mootorratastega sõitma, pidin võtma hüüdnime. Ma kutsusin end Jade’iks, nii mind kõik teadsidki. Sama nimi läks kasutusse, kui hakkasin joogaga tegelema. Kõik need kõik mootorratta ja jooga inimesed ning need, kes ei suutnud mu nime välja öelda. Isegi siis kui läksin kohvi poest kohvi ostma, oli vaja nimi anda, mis nime ma siis neile annan?! Nii teavad mind kõik Jade’ina.“

Sama lugu on perekonnanimega. Ka Uustalu on inglise keeles raske nimi, isegi kole. Skye on vana hipi nimi ja kuna Irja on hingelt hipi, nii see perekonnanimeks saigi. Ametlikult siis Irja Jade Skye. Sõbrad, tuttavad teda nii kutsuvadki – kas Irjaks või Jade’iks, nii nagu kellelgi keel suudab öelda.

Lahkumine Eestist

Irja ema oli pärit Pärnust. Ema tahtis vahel ikka mandrile minna, nii oli lapsena aeg-ajalt ikka saarelt ära käimist. Käidi ka Tallinnas elavate sugulaste juures. Sellest tekkis vajadus liikuda. Nagu Irja ise ütleb, ta ei olnud normaalne laps, ta oligi liikuv. Kogu aeg tahtis ta kuskile kaugemale, ei tahtnud kodus olla, tahtis ära.

„Kuuendas klassis oli inglise keele tunnis üks peatükk New Yorgist, see tekitas mul mõtte, et ma tahan sinna minna ja seal elada. Sel ajal oli siis ju veel alles Nõukogude Liit. Kui piirid lahti läksid, tekkisid Soomes sõpruskoolid. Ma käisin Soomes ka üheteistkümnendas klassis, aga mind ei huvitanud, et ma sinna läheks või põgeneksin, üldse mitte. Ma olin kohe ambitsioonikam, ma tahtsin minna Ameerikasse!“

Ameerikaga läinud asi niisama lihtsalt. Enne tuli paar korda proovida, et kolmandal korral jääda. Kõigepealt läks Irja Ameerikasse lastelaagri programmiga, kuid ei tahtnud sinna jääda, tuli tagasi. Aasta pärast läks ta sõbrannale külla, ka siis ei meeldinud ja tuli tagasi. Kolmas kord minnes aga oli teadmine – lähen ja jään.

„Paljud inimesed arvavad, et Ameerika on üks suur, kõik on üks. Lähed sa ida- või läänerannikule, et see kõik on üks, kõik on ühesugune, aga ta ei ole ju! Alguses läksin ma Oklahomasse, mis on hillbilly land. Mina mõtlesin, et kauboid on ainult filmides, aga nad ju täiesti eksisteerivad seal! Ja see kauboimaa mulle tõesti ei sobinud. Viimast korda läksin ma New Yorki ja sinna kanti ma ka jäin.“
Elu Ameerikas on nagu lehepoisist miljonäriks Kõigepealt oli Irja lapsehoidja, siis tuli kool, töötatud sai restoranides. Kui kool lõpetatud, hakkas ta advokaadibüroodes tööle sekretärina.

„Nüüd töötan ma kompaniile Silicon Valley’s, mis uurib varajase vähi avastamist vereproovi põhjal. Tavalise vereproovi käigus tehakse kindlaks isegi, kas sul on soodumust vähi tekkeks või on see sul väga varajases staadiumis. Mind on alati huvitanud bioloogilised teemad ja sinna ma läksin ka sellepärast, et ma arvan, et neil on nii kõrge potentsiaal. See saab edukas firma olema!“

Kodu

„Nüüd ma olen käinud iga aasta. Muidu ma käisin ka iga aasta, aga ma käisin erinevatel aegadel. Üksvahe käisin ainult jõulude ajal, sest piletid olid odavamad. Nüüd ma olen käinud ainult suvel, sest suvel on ilusam, talvel on nii külm. Ma ei kannata seda külma, sest mul on lihtsalt külm.“

Irja räägib, et ta käis kodus ema-isa vaatamas, tuli ikka rohkem pere pärast ja kodu pärast. Mäletsused pidid jääma, samuti mõtted ja lõhnad.
„Neid mäletsusi hakkad igatsema, aga kui sa siia tuled, siis need mälestused enam ei sütti, sest reaalsus on muutunud. Mälestused, mis enam kunagi ei kordu.“
Viimased suved on Irja saanud kodus pikemalt olla. Suuresti tänu sellele, et ta saab oma tööasju teha ka siit.

Nüüd kui ka isa mõned aastad tagasi ära suri, tuli majaga midagi teha, et see ära ei laguneks.

„See on ju ikkagi meie kodu, mitte ei ole lihtsalt talu ostetud. Isa ütles, et see jääb teile kolmele, ise otsustate, mis teete.“

Nii kolm õde maja hooldavad, remondivad, kordamööda kohal on ja toimetavad. Õnneks on päevi, kus kõik koos kodus on. Kolmekesi saab koos hakkama küll, kui olla diplomaatiline ja tundlik, nii hoiab pinged ära. Üksteisega arvestatakse, veri on paksem kui vesi. Alati saab hakkama, kui oma ego natuke maha suruda, arutleb Irja.

Nii on suudetud neli aastat majandada, kus igaüks on andnud oma panuse ja see on töötanud. Keegi ju tüli maja pärast ei soovi.

Arutleme, mis on kodu. Irja on Ameerikas kahekümne aasta jooksul vahetanud elukohta kuus korda. Praegu elab Irja San Diegos. On need kohad kodud? Eks ikka. Sest alati, kasvõi peale Eestis oldud aega või reisilt tulles, läheb Irja ju oma koju. Või on see kodu siin Saaremaal?

„Siin on kodus stabiilne. Kui eestlane ostab korteri või maja, siis nad jäävad sinna pikaks ajaks. Ameerikas inimesed liiguvad hästi palju ringi ja kolivad ühest kohast teise. Paremasse kohta, kallimasse kohta, teise linna, teise osariiki. Riik on nii suur, võimalusi on sul nii palju. Praegu ma rendin korterit ja ma tean, et ma sinna ei jää. See aga siin on see talu kindel, ma tean, et see kuskile ära ei lähe.“

Irja ei kujuta ette, kuhu ta siin Eestis läheks, kui see talu maha müüa. Tal ei olekski enam kodukohta. Kõlama jääb mõte, et juured on siin, aga lehed on kuskil laiali.

Tütar

Tütar on Ameerikas sündinud, kuid Eesti moodi kasvatatud. Mida tähendab Anna-Maria jaoks, et tema ema on pärit väikesest riigist, väikselt saarelt. Kohast, kus ei olnud siis ja ei ole praegu majas vett, on kuivkäimla? Kas temas on Eesti juuri, geenidega kaasa antud eestlust?

„Anna-Maria käis esimest korda Eestis kui ta oli üheksa kuune. Kaheksateist aasta jooksul on ta käinud siin kusagil kaksteist korda. Tädid on tal külas käinud, mu noorem õde oli tal isegi lapsehoidja pea aasta aega.“

Kahjuks eesti keelt Anna-Maria väga ei räägi. Irja tunnistab, et see on tema viga. Noore emana oli tal hirm, et kui laps läheb lasteaeda ja oskab ainult eesti keelt, ei saa aru, mis teised lapsed räägivad.
Nii oli lihtsam rääkida inglise keeles, seda enam, et lapse isa oli ju ka ameeriklane. Samas saab Anna-Maria eesti keelest aru ja nagu Irja ütleb, tal on see DNA-s olemas, see tuleb lihtsalt üks päev sealt välja võtta.
Anna-Maria istub meie kõrval ja küsimusele, kas ta tunnetab Eesti juuri, vastab ta jaatavalt. Näiteks oskab ta väga hästi teha kartulisalatit, pannkooke...
„Tema lemmik pühad on jõulud. Jõuludel teeme me alati sellise suure Eesti jõulusöömaaja. Ta tahab ise seda traditsiooni edasi viia. Teeme seaprae valmis, verivorstid, on kringel.“

Eestile lähemale

Irja peab plaani kolida Ameerikast ära Euroopasse. Euroopa on hakanud kutsuma tagasi koju.

„Pere on see põhjus, õdede lapsed, vanema õe lapselapsed. Ma jäin ilma ka noorema õe kasvamisest, samuti vanema õe laste kasvamisest, sest ma olin juba ära läinud ja pea oli laiali otsas. Kuid järgmistele lastele ma tahan ikkagi tädi olla. Mitte tädi, kes tuleb üks kord aastas suure kohvriga, vaid ikka selline tädi, kelle juurde saab külla minna kasvõi lihtsalt nädalavahetuseks. See on peamine põhjus. Aga kindlasti ka kultuuriline.“

Nii jääb Irja ootama kevadet, taas tekkivat igatsust, tulemist koju. Tuleval suvel on Eestisse tulemiseks lisapõhjus – laulupidu. Osaleda tahab ta kohaliku, meie Karja kooriga. Kui see ei õnnestu, siis Los Angeles’i segakooriga.

„Võib-olla ei saa ma ühtegi laulu ära lauldud, sest kogu aeg on ainult pisarad kurgus. Hoiad vaid suud lahti, ilma ühegi hääle tulemata. Olen nagu kohatäitja. See on hästi emotsionaalne!“

Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht...

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (17)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (14)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (14)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (14)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (14)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (17)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud