[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 28. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Uudised

Karuputke tõrjeks kulub maakonnas 18 000 eurot  (2)
Autor: Sigrid Osa
Laupäev, 30. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Karuputke kolooniate esimene tõrje on tehtud, teine tõrje toimub juulis. FOTO: Maarja Nõmm

Riik tellib tänavu Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate tõrjet 2410 hektaril. Saare maakonnas kulub tõrjetöödele sel aastal umbes 18 000 eurot.

Keskkonnaameti teatel on maaomanike huvi ohtlikku taime ise tõrjuda järjest suurenemas. Karuputke võõrliigid on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et nende kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Karuputke võõrliike on Eestis tõrjutud juba üle kümne aasta. Saaremaal asub pindalaliselt umbes 10% (s.o umbes 200 hektarit) karuputke kolooniatest.
Siin on karuputke kolooniaid kõige rohkem Kõljala, Reeküla, Irase ja Eikla kandis. Tihedamalt on kolooniaid ka Muhu saarel ja Tornimäe ümbruses. Saaremaal teeb tänavu tõrjetöid kaks ettevõtet - OÜ Mikslinks ja OÜ Agrinate. Tõrjetöödele kulub sel aastal umbes 18 000 eurot.

„Uued kolooniad tekivad enamasti teadaolevate karuputke levikualade läheduses. Piirkondades, kus varem pole karuputke levik teada, leitakse uusi kolooniaid harva.

Üldjoontes jääb karuputke kolooniate pindala Saare maakonnas samaks – on kolooniaid, kust putked on tänu pikaajalisele tõrjumisele kadunud.
Samas tuleb igal aastal juurde ka päris uusi seni teadmata ja tõrjumata kolooniaid,“ rääkis keskkonnaameti Lääne regiooni kaitsekorralduse spetsialist Maarja Nõmm.

Sihipärasest tõrjumisest on võõrliigi ohjes hoidmiseks Nõmme sõnul kindlasti kasu. Kolooniates, kus tõrjet tehakse, jääb taimede tihedus ehk arv pindalaühiku kohta aasta-aastalt väiksemaks ja maastikus on näha endiste putkeväljade asemel kenasti taastunud omamaist taimestikku, kus sees on, olenevalt koloonia tõrjes olemise ajast, aina vähem karuputke taimi.

Suurem osa kolooniatest teada

Viimastel aastatel on tõrjutud kõiki keskkonnaametile teada olevaid kolooniaid. Tõrjet tehakse peamiselt glüfosaadil põhinevate herbitsiididega käsitsi pritsides, kuid tulenevalt veekaitsevöönditest, taimekaitsevahendite ohtlikkusest ja mahealade suurenemisest rakendatakse järjest enam taimede väljakaevamist ning otsitakse tulevikuks keskkonnale ohutumaid meetodeid.

„Saaremaal on eeldatavalt teada enamik siin olevatest kolooniatest. Inimeste teadlikkus võõrliikidest, sealhulgas karuputkest kasvab iga aastaga, seda silmatorkavat taime osatakse märgata ja sellest meile teada anda,“ kinnitas Nõmm, kelle sõnul on tähelepanelikud inimesed ka tänavu esimesed teated uutest leiukohtadest keskkonnaametile edasi andnud.

Üksikute taimede puhul soovitatakse need maaomanikul või kohalikel elanikel lihtsalt välja kaevata. Suuremad kolooniad registreeritakse ja lisatakse riigi poolt tellitavasse tõrjesse.

„Uutest kolooniatest teavitamise tippaeg on kohe-kohe tulemas. See on aeg, mil karuputked õitsevad ja seetõttu torkavad hästi silma. Enamasti tuleb aastas karuputke-teateid mõnekümne ringis, sealhulgas juba teadaolevate kolooniate ja vahel ka omamaiste putkede kohta,“ seletas Nõmm.

Keskkonnaametile teada olevates kolooniates tehti esimene tõrje ära juuni esimeseks nädalaks. Juulis tehakse veel ka teine tõrje. Nõmme sõnul on karuputke tõrjumiseks kõige efektiivsem ja keskkonnasõbralikum viis taimede väljakaevamine, kuid suurte mahtude ja raskesti kaevatava pinnase puhul on tõhusam taimi mürgitada.

Punetus, villid ja haavandid

„Maaomanikud suhtuvad karuputke leidmisse ja ise tegutsemisse oma maal erinevalt. Tegutsemistahe oleneb suuresti ka leitud koloonia mahust. Suurem osa inimestest, eriti väheste taimede leidmisel, vajab vaid veidi julgustamist ja nõu putke tõrjumiseks ja nad teevad seda ise. Samas on ka maaomanikke, kes ei taha ka ühe taime väljakaevamisega tegeleda,“ rääkis Nõmm.

Juba suureks sirgunud taimed on hea jalaga maha painutada, varred labidaga läbi lüüa ning siis taime juurikas välja kaevata ja asetada see kuivama kohta, kus see ei saaks uuesti juurduda.

Karuputke võõrliigid on ohtlikud invasiivsed liigid. Kiire leviku, paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad nad meie looduslikke kooslusi, tõrjudes oma kasvualalt välja omamaised liigid.

„Inimestel tekivad kokkupuutel putketaimede mahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tervisekahjustused – naha punetus, villid ja isegi haavandid. Tavapärasemad inimeste tervist kahjustavad kokkupuuted karuputkega tekivad näiteks nende niitmisel trimmeriga, laste puhul taime osadega või taimede vahel mängides,“ ütles Nõmm.

Karuputke võõrliikide ja nende tõrjumise kohta saab lähemalt lugeda keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/karuputk. Seal on ka viited kaardirakendustele, mille abil saab ülevaate karuputke kolooniate paiknemisest. Samuti saab sealt kontrollida, kas mingi konkreetne karuputke koloonia on keskkonnaametile teada. Kui karuputke kaardirakenduses kolooniat märgitud ei ole, tuleb sellest teada anda keskkonnaameti Lääne regiooni kaitsekorralduse spetsialistile.

Karuputke tõrjetöid rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programmist.

Täna loetuimad
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (29)
Kus sa oled, arst? (5)
Naise süüdanud mees tunnistas end mõrvakatses süüdi
Muhus kukkus teele elektriliini õhukaabel  (2)
Kadunud naine leiti üles
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kuressaare komando sai uued päästemasinad
Kuivastu sadama infosüsteemis tekkis rike
Naine läbi mehe pilgu
Meenutusi tööajast
Eesti Laul kõlab Thule Kojas
Kalameeste bänd kutsub Kassarisse
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Türgi kultuuripärand ja Kuressaare ametikooli õpilased
Nädala loetavuse top 5
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Auto sõitis Loode tammikus vette (2)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Vallal ei ole tervisepargi raja kordategemiseks raha (15)
Kommentaarid
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (29)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kus sa oled, arst? (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (127)
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Nõudlus spordisaalide järele ületab pakkumist (19)
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Veritsushaigustega patsiendid saavad Kuressaares parimat ravi (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud