[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 19. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Uudised

Saksa neiu aasta Saaremaal hakkab otsa saama
Autor: Aldo Maksimov
Esmaspäev, 21. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Vahetusõpilane Marlene Hagen, peretütar Marie, Sander ja ema Maire Teras. Pildistas Amsterdamis Van Goghi muuseumis Anton Teras.

Marlene Hagen on õpilasvahetuse YFU programmis sel aastal võib-olla kõige paremini eesti keele omandanud õpilane. Ning ta elab Kuressaares Anton ja Maire Terase suures peres Liiva tänavas.

Rahvusvaheline õpilasvahetuse programm YFU toob gümnaasiumi ja ka veidi nooremas eas lapsi maailmast Eestisse ja aitab ka meie lastel väljapoole minna. YFU haare ulatub ka Euroopast kaugemale: siin on lapsi Jaapanist, Austraaliast, Brasiiliast, Mehhikost, kõikjalt.

Meie peategelenae Marlene Hagen on 16-aastane, pärit Ibbenbürenist, Loode-Saksamaalt Hollandil piiri lähedalt. Ta on elanud viimased peaaegu kümme kuud Kuressaares Liiva tänavas Anton ja Maire Terase peres. Ses peres on lapsi viis, kuid pesas veel kaks – 16-aastane Sander ja 11-aastane Marie.

On üsna tavaline, et YFU-kaid satub Tallinnasse ja Tartusse, kuid vähem tavaline, et neid jagub ka Saaremaale ja Hiiumaale. Tänavu on mõlemal suurel saarel üks YFU õpilane, rääkimata Pärnust, Viljandist, Jõgevast.

Saksofonimäng ja SÜGi kabaree

Marlene õpib Saaremaa Ühisgümnaasiumis, nii nagu seda on teinud kõik Terase pere lapsed. Ta peab, tõsi, õppeaastat Saksamaal Ibbenbürenis Johannes Kepler Gymnasiumis kordama, kuid see ei ole neiu sõnul üldsegi probleem. Miks peaks lapsepõlve pisuke pikendamine olema probleem?
„Käin siin 11. klassis. Minu jaoks ei ole probleem minna kodus samasse klassi, sest alustasin kooliteed juba viieselt, samas kui enamus sakslasi alustab kuue-seitsmeselt. Seega olen kooli lõpetades sama vana kui teised.” Marlene on heatujuline, julge ja naeratab sageli.

SÜGis on Marlene’il vilgas elu. „Ohh. Olen küll õppimas tavaprogrammis (mitte filmi-, muusika- või mingis muus programmis), kuid mängin siin saksofoni, laulan kooris, läheme isegi laulupeole… Ka tegin kaasa SÜGi kabarees, see oli väga uhke ja äge kogemus.”

Marlene räägib ladusas eesti keeles. Vahepeal peab ta justkui mõtlema, kas ta kuuldust ikka õigesti aru sai või kas ta leiab õige väljendi mingi asja kohta, aga üldiselt on suhelda temaga lihtne ja sujuv.

„Tagantjärele mõtlema hakates võib öelda, et hakkasin eesti keeles rääkima ilmselt aastavahetuse paiku – detsembris-jaanuaris,” lausub Marlene. Ka Anton ja Maire noogutavad. Ene seda suheldi peamiselt inglise keeles. Saksa keelt saksa tüdruku „siinsed vanemad” ei räägi.

Marlene’i asemele tuleb Takeshi

Selgub ka see, et SÜGis oli eelmine vahetusõpilane olnud ca 30 aastat tagasi. KG-s on neid ikka rohkem olnud. Ema Maire ütleb: „Meie vanemad lapsed on: Kristi (32), Triin (31) ja Kaarel (30), siis on pikk paus… Ühesõnaga, Triinu klassis oli kunagi argentiinlane. Meie jaoks on aga tegu esimese vahetusõpilasega üldse.”

Kõigepealt peavad vanemad YFU süsteemis valima lapse ning seejärel ilmutab vahetusõpilane valmisolekut kas liituda selle perega või mitte; laste, tema huvide, iseloomu, tervise jms kohta aga on YFU-s olemas piisavalt põhjalikud kirjeldused nii nende enda kui organisatsiooni poolt. Lisaks videod. Ka on võimalik suhelda lapse vanematega.

„Ei olnud valida midagi…,” viskab isa Anton. „Mind pandi lihtsalt fakti ette, et kas võib tulla õpilane Saksast või ei. Teised pereliikmed olid juba otsuse ja valiku teinud nähtavasti. Mina olin nõus,” naerab Anton.

Maire tunneb ülekohut: „Jääb mulje, et mina panin abikaasa fakti ette, no päris nii see ei olnud. Kõigi pereliikmetega sai ikka läbi arutatud teema ja kõik olid sõbralikult päri.”

Loomulikult, eks lapsed ongi ühel hetkel kõige entusiastlikumad, sellistel puhkudel. Kui väiksed lapsed peres hakkavad suureks kasvama, tavaliselt selline hetk YFU peredes tekib, kus igatsetakse suuremate laste asemel midagi uut, võõrast…

Terase perel on otsus juba tehtud: nende pere võtab uue vahetusõpilase juba sel suvel – augustis. Uueks kuressaarlaseks on Takeshi Jaapanist. „Kui Lossipäevadel on kohal samuraid 29-30. juunil, siis meie samurai saabub 20. augustil,” tähendab isa Anton. Elu ei jätku vähem huvitavalt…

Lahkumine teeb kurvaks

Aga Miks Eesti? Miks Saaremaa, Marlene?, tekib mõnelgi ehk õigustatud küsimus. Kui maailm on nii lai ning keeli, mida võiks õppida, on teisigi. Ning maailmas vajalikke keeli veel enam…

„Ma ei teadnud Eestist eriti palju, aga see tundus huvitav, samas mugav ja hea variant – meie kultuur ei ole liiga erinev, pigem sarnane. Ma teadsin, et ma ei taha minna kuhugi Ameerikasse või Aasiasse, et soovin olla Euroopas. Istusin arvuti ees ja otsustasin Eesti kasuks,” naeratab Marlene.

„Tegelikult valis ju Saaremaa pere minu välja,” jätkab Marlene. „Mina sain aru, et Saaremaa on saar ja teistsugune koht, aga see mind ei häirinud. Nüüd võin öelda, et olen selle valikuga väga rahul – ma poleks tahtnud Tallinnas olla, mulle meeldib Kuressaares väga. Olen juba osanud kurb olla sellepärast, kui ma siit pean lahkuma…”

Vahetusaasta jooksul on perega koos ja teiste YFU-katega palju jõutud. Perega on käidud Riias ja Amsterdamis, teiste noortega koos Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Lõuna-Eestis ja veel mõnel pool.

Veel on aega üle ühe kuu jäänud. – „Läheme peagi laulupeole – see on Uma pidu! Seejärel tahaks teha koolikaaslastega väikse road-trip’i nii Saaremaal kui mandril ning veeta meeleoluka jaanipäeva Saaremaal. Need on peamised soovid seoses lähema viie-kuue nädala ehk viimase Eesti-ajaga.”

Iseseisvad lapsed saavad hakkama

„Jään elu Saaremaal taga igatsema,” ütleb Marlene. „Saksamaal on elu kiirem, rahvast palju rohkem, kõik on kuidagi kaootilisem. Kindlasti jään igatsema nii Kuressaare rahu järelel kui oma siinsete vanemate, pere ja klassikaaslaste järele, Usun, et suhtleme kindlasti edasi!”

Pereema Maire ütleb, et võõra lapse perretulek, nagu YFU-s õpetatakse, on sisuliselt nagu kolmeaastase lapse tulek – ta ei oska keelt, ei tunne perekombestikku jne. „Aga lollidel veab, nagu Anton ütleb. Ju me oleme siis lollid – meil läks raskusteta, hästi, ilma mingisuguse vaevata.”

Ema Maire jätkab: „Meie peres on lihtne lastel hakkama saada, kui nad on iseseisvad. Marlene on iseseisev, ta saab enda asjadega hakkama, ta on hea suhtleja, tal on hea huumorimeel. Ta tuleb ise õhtul meie juurde vestlema, filmi vaatama, ei hoidu omaette. Ning meie lapsed on ta täiesti omaks võtnud, nad müravad isekeskis ja konkureerivad, kes saab rohkem tähelepanu.”

Kas Marlene on muutunud üheksa-kümne kuuga? – „Ei, pigem mitte,” sõnab Maire. „Läbi avatuse on tema head omadused lihtsalt paremini valla pääsenud, ta ei ole enam nii tagasihoidlik ja kinnine, kui algul ehk keeleoskuse tõttu oli.”

„Laps on laps, vahest natuke laisk. Loomulikult tuleb mõningaid asju meelde tuletada,” mainib ema Maire, kes töötab lasteaias ja muusikakoolis muusikaõpetajana. Isa Antoni erialaks on nõrkvoolutööd.

Seda enam et vanemad on väga tööga hõivatud, tuleb lastel ses peres harjutada ise hakkama saamist.

Üks asi, mis jäi ütlemata, aga mida Marlene Eestis ja Saaremaal väga naudib ja austab, on see, mil moel eestlased hoiavad oma riiki ja maad.

*  *  *
Tüdruk Ibbenbürenist

Ibbenbüren on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Münsteri ringkonnas Steinfurti kreisis. Asub Teutoburgi metsa loodeserval. Elanikke ca 51 300.

Asulat on kirjalikult mainitud 1146. aastal kujul Hibbenburen. Linnaõigused sai 1724. aastal. Link Saaremaaga: aastal 1870 langes Ibbenbüreni juures oluliseks peetav meteoriit.

Ibbenbüreni kaevandus on üks viimaseid Saksamaal seni tegutsevaid kivisöekaevandusi. Lähimad suuremad linnad: Osnabrück ja Bielefeld.

Täna loetuimad
Tüdruk läks pommijate küüsi sattunud klassivennale appi (4)
Upale kerkib Lempu päikesejaam (2)
Pottsepp valla viidatud MTÜ-sse ei kuulu (5)
Muhus pidi ilves auto alla jääma (1)
JUHTKIRI - Niru palk ja palju tööd (4)
Autoga Leetu sõitnud ärandaja aastaks vangi
Kuressaare keskkoolist Tallinna kõrgkooli (1)
Praamidel töötavate meremeeste palgaläbirääkimised on tupikus (6)
34 jalakäijal ei olnud helkurit
Mida tähendab peresõbraliku tööandja märgis
Tubli mehe 42 jooksu
Baltic Workboats hakkab maksma laevaehitaja stipendiumi
Katrin Pautsil ilmus kuues raamat – „Marduse tänav”
Sügisjazz sirutub pealinnast saarele
Kas südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus on Eestis tagatud? (2)
Nädala loetavuse top 5
Piret Pihel: jutt dubleerimisest on arusaamatu (13)
Tüdruk läks pommijate küüsi sattunud klassivennale appi (4)
Saarlane soovib sotsiaalosakonna juhi koha säilimist (14)
Veiste piirdeaedu varastatakse ja lõhutakse (9)
Veel kord teenindusest  (5)
Kommentaarid
Pottsepp valla viidatud MTÜ-sse ei kuulu (5)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (664)
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (38)
Kus on elu? (87)
Aplad Torgu metssead askeldavad ülbelt isegi jahimeeste akende all (54)
Laevaehitaja plaanib veel ühe tuuliku püstitamist (71)
Koolivorm – uhkus või tüütus?  (104)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (270)
Tüdruk läks pommijate küüsi sattunud klassivennale appi (4)
Vätta Külade Selts võitleb prügiga (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud