Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 14. mai 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
mai 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Uudised

Arnold Rüütel 90
Autor: Bruno Pao, kolumnist
Neljapäev, 10. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Presidendipaar Arnold ja Ingrid Rüütel 2012. aasta augustis oma hubases Saareküla kodus, kus on nii merd kui ka kadakaid ning kiviaedu. FOTO: Irina Mägi / Meie Maa arhiiv

Me saime Vabadussõja järel faktiliselt iseseisvaks riigiks, kelle jõud ja tung tõusis märgatavaks. Meie tugevamad mehed pääsesid sinimustvalge lipu all olümpiamängudele.

Veel sisuliselt talupoegade riigis tekkis vajadus ka laiemalt kasvava vaimse jõu järele. Agraarse vaimuga taluperemehed hakkasid oma poegi põllumajanduskoolidesse saatma. Tekkis uusi aateid ja teadmisi. Saaremaal levitas neid põllutöökool maareformijärgses Kõljala mõisas.

Nüüd pöörame lehte ja esitleme pisut nooremat saarlast, kes samuti külatanumalt jõudis Kõljala põllutöökooli ja Jäneda põllumajandustehnikumi kaudu väljapaistvale kohale: Kadriorgu riiki valitsema.

Seda teed soovitas Laimjala valla Pahavalla küla Tooma talu peremees Fjodor Rüütel viimase sõja ajal oma pojale Arnold Rüütlile. Ta püüdis põlistada talu iseseisvust ja jätkusuutlikkust.

Metsa selga juba ei võta

Saaremaal astuti minevikus arukalt, kõik sõidu- ja jalgteed suundusid mere äärde. Peatee, mis mandrile viis, lõppes aga väina ääres. Ümbritsev meri, lahed ja väinad eksisteerisid maainimese jaoks keskkonnana, mis kuulus kaluritele ja meresõitjatele.

Suurem osa rahvast elas paikselt maal. Ka kutsuvate teede ääres alalhoidlikult igivanade traditsioonidega ankurdatud elulaadis. Põld vajas harimist, loomad talitamist. Metsa ei saanud selga võtta ja mujale marjamaale minna. Maasugu talupoeg astus adra taga. Tema aeg oli tulevikku vaadates kujunenud laste saamiseks, kontimööda toitvaks tööks, puhkuseks ja suhtlemiseks ning looduspäraseks vaimuvärskenduseks. See vana, rustikaalne eluviis kestis meretagusel Saaremaal minu mäletamise alguseni välja. Vähemalt Valjala-Pöide kihelkonnas, kus maa oli lahkem kui meri.

Vaadeldes Arnold Rüütli sünnikohta ja eelkäijaid, selgub ka hargnemisi. Oli võimalik, et majanduse arengust kõhtu kasvatama hakanud kukkur võimaldas ka maainimesel kuldmünte katsuda. See viis mõttele lapsi koolitada, et pojad oleksid isadest targemad.

Näiteks Arnold Rüütli ema liinist leiame, et Pöide piiril Laimjalast Pahavalla külast Matsi-Mihkli Ivan Rüütel (külas kutsutud Iivand) pani oma üheteistkümneaastase külakooli lõpetanud poja Mihkli 1912. aastal Kahtla kihelkonna kooli. Terane ja tark poiss meeldis preestrile ja ta soovitas isale saata poeg Riia vaimulikku seminari edasi õppima. Nii sündiski. Suguvõsa lootuseks.

Kahjuks esimese maailmasõja ajal noormees haigestus tuberkuloosi ja suri 1925. aastal Seli sanatooriumis ning maeti sinna kohalikule surnuaiale. Isa Ivan oli põhimõttekindel ja kuraasikas mees ja taotles loa tuua poja põrm mandri mullast Kahtla paekivise põhjaga kalmuaeda. Pere peab koos olema elus ja surmas. Nii saigi tehtud. See juhtus ju Eesti Vabariigi esimesel kümnendil, mil külakogukondlased said tavaõiguse alusel, kartmata tsaari kulli, oma riigis vabamalt ja kaitstumalt tegutseda. Kuni nad teelahkmele jõudsid.

Matsi-Mihklil oli veelgi lapsi. Ivani ja Jekaterina (1875–1945, neiuna Reek, Tornimäelt, kelle vend Aleksei oli kindral Nikolai Reegi isa) 1905. aastal sündinud tütar Juulia osutus Tooma talu peremehe Vassili Rüütli (1878–1925) täiskasvanuks saanud poja Feodori (1900–1965) väljavalituks.

Isa ja poja suhted olid keerulised, sest Feodori (kutsutud Veidaks) ema oli surnud siis, kui poiss polnud veel aastanegi. Isa võttis teise naise ja lõpuks kolmandagi, kes said ka temaga lapsi. Vassili, võimekas mees nagu ta oli, tegi siiski Tooma talu päranduseks esimesele pojale, nagu vanasti õigeks peeti. Feodor oli kasvanud naisevõtuealiseks ning pere loomiseks oli nainegi välja vaadatud. Ees seisid pulmad. Selle sündmuse eel, 1925. aastal juhtus aga hulk õnnetuid tagasilööke.

Surid peigmehe isa ja pruudi vend ning lõpuks pääses Matsi-Mihklil lahti laastav tuleõnnetus. Juuliks hüütud pruut jäi ilma oma riietest ning osutus pätakatega jalas tänavale pääsenuks.

Nüüd tuli külarahvas appi. Perele leiti varjupaik, toodi metsast puud maja taastamiseks, korjati uuesti veimevakk. Sama aasta lõpul, jõulude eel kuulutati Feodor ja Juulia juba varem ühist Rüütli perekonnanime kandnud paarina Kahtla kirikus abielu pühade seaduste alla. Küllap mehe ja naise jätkusuutlikkus seisnebki paari heitmises. Toomal selleks ruumi oli.

Kahe ja poole kilomeetri kaugusel Pahavalla külast seisavad tänini Audla mõisa müürid. Eesti Vabariigi algaastail sai mõisahoonest ja kaunist pargist Audla algkool. See kutsus avasüli lapsi tarkust taga nõudma.

Pahavalla Toomal sündisid Feodori ja Juulia lapsed Meeri-Laine 1926. ja Arnold 10. mail 1928. aastal, kes said Audla 6-klassilise algkooli õpilasteks vabariigi paremate päevade sees, ja kaks järgmist, tütar ja poeg, ei saanudki kooli, vaid kanti tillukeses puusärgis kalmuaeda. 1935. aastal sündinud Leida jõudis kooliealiseks sõja-aastatel.

Suurest laastavast sõjast on tugevasti üle poole sajandi möödas. Tooma tulevaseks peremeheks sündinud Eesti Vabariigi president ja põllumajandusteadlane Arnold Rüütel saab täna üheksakümneaastaseks.

Veel hea meelespidamisega klassikaaslased Audla koolist Linda Väärtnõu (neiuna Sirp) ja Oskar Varvas mäletasid, et Arnold oli juba algkoolipäevil silmapaistev õpilane. Tasakaalukas ja tark. Olnud musikaalne ja mänginud kooli mandoliiniorkestris ning olnud agar kooliaia korrastaja, istutanud puid ja hoidnud ümbritsevat loodust. Ka spordis näidanud ta häid tulemusi.

Arnold sirgus pikakasvuliseks nägusaks meheks ning juba poisipõlves tegi ta kõiki talutöid. Isalt-emalt oli ta pärandtarkusi teada saanud ja kodus peeti loomulikuks, et ta astub algkooli lõpetamise järel Kõljala põllutöökooli. See, ligi 150 hektari suuruse maavaldusega kaheaastane praktiline kool püsis ka sõja ajal elujõulisena, sest õpilased tegid põllutööd, talitasid hobused, lehmad ja sead ning said enda toodetud produktidest kooli sööklas kõhud täis.

Vana, kogenud koolijuhataja Paul Häidesk (1888–1981) haris õpilasi sõbralikul viisil. Näiteks üks tõsine lugu sellest, kui õpilane kündis sügisel kõrrepõldu ja õhtul vihma pärast varem põllult ära tuli ja kiiresti voodisse teki alla puges, et sooja saada. Siis tuli juhataja Häidesk tasakesi magamisruumi, puudutas poissi õlast ja ütles vaikselt, et teised ei kuuleks: tule mulle korraks appi! Poiss ajas imestunult ja vastumeelselt riided selga Aga kui juhataja palub, siis pole kena vastu hakata. Häidesk läks ees tööhoovi ja otse adra juurde, millega poiss oli päeva läbi kündnud ja jätnud selle lohakalt keset hoovi.

„Näe, vihma sajab, tõstame kahekesi selle adra varju alla, teiste riistade juurde, et nad ei läheks rooste.”

Poisile, kes mulle seda juhtumit tubli kolhoosi peaagronoomina aastat kolmkümmend tagasi jutustas, oli see piinlik hetk kogu eluks sügavalt mällu jäänud. Arnold Rüütlile on aga meelde jäänud, et tema õppis Kõljalas kahe aasta asemel kolm, sest vahepeal muutsid Saksa sõjaväe võimud vanas mõisahoones tegutseva kooli haiglaks ja õpilased saadeti koju. Järgmisel, lõpuaastal oli Arnold juba vanem ja kogenum ning juhataja palunud teda praktika korras kogu kooli abimajandit juhtida. Kontrollida põllutööde tegemist ja hoida laudas talitusi heas korras. See oli talle esimeseks katsumuseks korraldada tootmist suurtalus.

Arusaadavalt kasvas niisuguses praktilises koolis Arnoldi huvi ka põllumajandusteaduse vastu laiemalt. Selgelt tekkis tal vajadus maaelu teoreetiliste seletuste vastu. Kõljala põllunduskooli lõpetamise järel 1946, kui teise maailmasõja tandril olid relvad langetatud ja taludes püüti ruineerivate vilja, liha, piima ja muude müüginormide kiuste maaelu jalule tõsta, viis noormees avalduse Jäneda põllutöökeskkooli, mis oli ümber nimetatud põllumajanduslikuks tehnikumiks.

Kas see samm oli õhutatud ka külas liikuvate, peatse kolhoosi ajamise juttude kumust või tõsisest maailma avastamise tungist, jääb tagasivaatajal otsustamata, sest tol ajal, peatselt kahekümneseks saavale noormehele oli ääretult põnev poolsaapad jalga panna ja minna vastu oma saatusele.

Küllap mõeldi siis, et elujõus vanemad kodus hakkama saavad. Seniks, kui küla kaotab nooruse ja maaelu linnastub. Jäneda tehnikum ei olnud soodus paik ainult vaimse kasvamise ja looduse tundmise vallas, vaid ka füüsilise sisu vormija. Seal valitsesid tugevad sportimise traditsioonid. Eriti harrastas Arnold Rüütel seal võrkpallimängu ja kergejõustikku. Õpetajaist jäi talle asjalike aineõpetajate kõrvalt sügavalt meelde eesti keele õpetaja Veera Saar, kes oskas paeluvalt rääkida ka elu nägemise ja hindamise oskusest.

Nooremagronoomi diplomiga naasis täiskasvanuks saanud Arnold Rüütel Saaremaale. Otse sajandeid kestnud talupidamise lõpetamise hoogtöö sisse. Ta määrati Kuressaare piirkonnas mootorrattaga tolmustel teedel liikudes nõustama äsja loodud väikesi kolhoose. Ja tegelema bürokraatlike paberitega, mis pidid asendama saarlaste sünnipärast ausust ja mehesõna. Peagi tegi noormehe sellele tööle lõpu hilinenud kutse sõjaväeteenistusse ilmumiseks.

Tema eakaaslane, praegu Kuressaares elav Kalev Lind jutustas, et esimese hooga ei saadud kutsealuseid Saaremaalt ära viia. Väinas jää lagunes ja udu ning pehmeks muutunud lennuvälja tõttu lennuk ei lennanud. Alles 1950. aasta juulis viidi nad Tallinna kaudu Leningradi, kus tehti kolm kuud ilma vormiriietuseta lihttöid ja alles seejärel viidi Baltimaadest pärit poisid Doonau suudmealale Izmaili, flotilli koosseisu, kus neist said mereväelased. Sealt pääsesid nad mingite ümberkorralduste raames deltasoode ebamugavast ümbrusest ja suvisest leitsakust meretuulisesse Sevastoopoli, kus paiknes Musta mere laevastik.

Arnol Rüütel kui teenistuses juba silma paistnud spordimees, võeti väeosa spordi-allüksuse seebile ja leivale. See edutamine kasvatas eneseteadvust ja pakkus madruseelu rutiini asemele loovust. Teenistuse lõpu eel koolitati teda veel nooremohvitseride 9-kuulistel kursustel. Küllap sealt algas tuntav mehistumine. Ohvitseri rüht ja juhtimisoskus on üks osa mehe edu saavutamise vundamendist, millele võib panna järjest suuremat vastutuse raskust.

Seda väljakutset tunnetades siirdus ta merejõududest vabanedes Tartusse, kus oli võimalik jätkata haridusteed Eesti põllumajanduse akadeemias.

Vabariigi presidendi Arnold Rüütli edasine elukäik on meie biograafilistest teatmeteostest üldsusele teada. Ka tema poliitiline tegevus meie vabariigi taasiseseisvumise päevil avaneb paar aastat tagasi ilmunud Tarmo Vahtra raamatus „Vaba Riigi tulek. 1991 kuus otsustavat kuud”. Tänasel päeval peab aga lisama, et president lööb veel kaasa ühiskondlikus elus ja jagab elutarkust oma rahulikul ja selgel moel.

Siinkirjutaja meelest oli tol ajal Eesti rahvale taolist laialdaste sidemetega, silmanähtavalt rahulikku ja otsustusvalmidusega meest parajasti vaja. Hea oli seegi, et Kadriorus oli kuumal liinil saarlane, kes oma unistuste missiooni on täitnud nüüd sünnisaarel ka kiviaedu taastades ja loodusparki rajades.
Mereäärse, puhkuseks mõeldud eramu juures korrastatud ja hoitud kadakaid vaadates taipad, et nad kuuluvad alvarite erakonda.

Väljavõte ettekandeest konverentsil „90 aastat Eesti elu“ 5. mail 2018 Tartus

Täna loetuimad
Pahandus koolis
Piirangute leevenemine tõi toitlustajatele pettumuse
Eesti maalamba grand old lady
Komisjon ei suutnud osakonna juhti valida
Perekondlik
Perearstikeskus ja haigla vaktsineerivad kõiki täisealisi
Kondiitriõpilased valmistasid rekordkoguse torte
Kuressaare lossipark sai kireva lilleniidu
Riik tahab uue parvlaeva tellimisel kasutada välisraha (1)
Käsitöö tegemine on koroona ajal hea stressimaandaja
Viikingilaeva mudel jõudis muuseumisse
Viire Martma tõi oma saare naise ettevõtlikkuse mandrile
Naiskodukaitsjad võistlevad koormusmatkal
JUHTKIRI - Magus elu
Elamusjooks alustab päikesetõusuga teed Illukale
Nädala loetavuse top 5
Kool viskas väärtkirjanduse prügikasti (35)
Autod vingerdavad “lamavast politseinikust” mööda (33)
Rüütli Spa sai omale Saaremaa parima piljardisaali (21)
Auto sõitis vastu kiviaeda
Praamile kiirustajatel tuleb arvestada Virtsus algavate teetöödega (13)
Kommentaarid
Riik tahab uue parvlaeva tellimisel kasutada välisraha (1)
JUHTKIRI - Raamat kui prügi (9)
Autod vingerdavad “lamavast politseinikust” mööda (33)
Kool viskas väärtkirjanduse prügikasti (35)
Otsitakse muusikuid (7)
Muhu vald on populaarne elupaik (4)
Algas kaasava eelarve hääletusvoor (6)
Ametikooli poisid kinkisid eakatele lillekastid (2)
Kalmistute kaevud läbisid uuenduskuuri (9)
Praamireisijaid on endiselt küllaltki vähe (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud