Metsküla raamatukogu pidas 90. sünnipäeva
Autor:
Ivika Laanet-NuutEsmaspäev, 19. märts 2018.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

Häid soove annab üle Metsküla raamatukoguhoidjale Liia Uussaarele (vasakul) Saare maakonna keskraamatukogu direktor Anu Vahter. Foto: Eha Trumm
Möödunud nädalal, emakeelepäeval tähistas pidulikult oma 90. sünnipäeva Metsküla raamatukogu. „Oli meeleolukas pidu, mis andis juurde palju positiivseid emotsioone edasiseks“, ütles Metsküla raamatukogu juhataja Liia Uussaar. Ta meenutas, et kui eelmine pidu sai teoks viis aastat tagasi, siis selle aja jooksul on toimunud mitmeid muutusi.
Majas on saanud valmis lastehoiu laiendus, Leisi valla asemel on Saaremaa vald, mudilased, kes siis neile esinesid, on nüüd juba koolilapsed. Liia näitas külalistele pildigaleriisid käidud reisidest, toimunud üritustest, erinevatest õpitubadest.
Raamatukogu oli sel tähtsal päeval tulnud õnnitlema päris paljud. Nii nende lastehoiupere, kolleegid Saare maakonna keskraamatukogust ja maaraamatukogudest ning muidugi ka paljud omakandi inimesed.
Oli sõnavõtte ning tervitusi. Meeleoluka kontserdi andis Tiina Oksa juhtimisel meesansambel „Tuhkana Tõrred. Samuti kuulati Imbi Oolupi ettekannet Metsküla hariduselu ajaloost ja Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomson õpetas seltskonnatantse. Kohvilauas jätkus maitsvate tortidega maiustades juttu kauemaks. „Tänan kõiki, kes aitasid päeva sisustada, nõu ja jõuga abiks olid ning raamatukogu õnnitlustega meeles pidasid,“ tänas raamatukogus alates 1994 aastast töötav Liia kõiki õnnitlejaid.
Populaarne eesti kirjandus
Metsküla raamatukogu alustas tegevust 1928. aastal ja oli Metsküla Algkooli ruumes, hiljem oli raamatukogu kolmes talumajas ja kooli likvideerimisel 2004. aastal tuli raamatukogu sinna tagasi, kust kunagi alguse sai.
Metsküla raamatukogul oli eelmisel aasta 153 lugejat, mis moodustab umbes poole teeninduspiirkonna elanike arvust. Enim loetakse raamatukogu juhataja sõnul eesti kirjandust: Katrin Pauts, Erik Tohvri, Marje Ernits, Albert Uustulnd. Lastele meeldib lugeda Astrid Lindgreni, Andrus Kivirähu ja Mika Keräneni raamatuid.
Popid raamatud on „Politseiniku tütar“, „Öömees“, „Irdabielu“, „Minu“-sarja raamatud, elulood. Ülekaalus on naislugejad. Loetakse kohapeal ja laenutatakse ka ajakirjandust : Maalehte, Eesti Naist, Tervist , Maakodu , Tähekest ja teisi.
„Raamatukogu on vajalik suhtlemiskoht, mida külastavad lugejad alates mudilastest kuni pensionieani,“ kinnitas Liia, kelle sõnul saab teoks vajadusel ka kojukanne kõigile neile raamatusõpradele, kes ise enam kohale ei tule, aga lugemine pakub huvi ja lahutab meelt.