[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 18. november 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Uudised

Teemapäeval tutvustati kirve ajalugu ja tema kasutusalasid
Autor: Pamela Talzi
Laupäev, 15. juuli 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Jaan Keerdo (vasakul) tutvustas kõikvõimalikke erinevaid kirvetüüpe, rääkis nende ajaloost ja kasutusaladest, hooldamisest ja varre valmistamisest. FOTO: Tambet Allik

Koostöös keskkonnaametiga toimus Mihkli talumuuseumis kirve teemapäev, kus tutvustati erinevaid kirvetüüpe, nende kasutusalasid ja varretamist.

Päev algas kirvesupi keemapanekuga, mille järel rääkis elukutseline sepp Gunnar Vares kirve valmistamisest ning meisterdas koos teise sepa Jarek Pajuga päeva jooksul ühe kirve.

Vares kirjeldas, et esmalt sepistatakse pehmemast metallist kirve silma ja tera üldosa. Seejärel lõigatakse ots tera poolt lõhki ja vahele keedetakse see õige ja tugev tera osa. „Kui kirves on õigesse suurusesse venitatud, karastatakse see ära,“ selgitas Vares, lisades, et keetmist nimetatakse moodsamalt keevitamiseks.
„Vanasti nimetati seda sepakeediks või sulaks. Materjal päris põlema ei lähe, aga pind muutub niiskeks. Kui need siis omavahel kokku lüüakse, tekibki üks materjal.“

Kirvest on võimalik teha mitut moodi: Vares ja Paju kasutasid ühte, kus kirvest lüüakse auk läbi, lisatakse tera ja vormitakse kirves. Veel saab seda valmistada ka voltimise teel, kus silmaosa tehakse eraldi latist ja keeratakse kokku ning sinna vahele keedetakse tera.

Ühe päevaga mehed küll kirvest lõplikult valmis ei saanud, sest see on aeganõudvam töö. „Peale kuju andmist tuleb seda veel lihvida, karastada ja teritada enne kui saab varre külge panna,“ kirjeldas Vares.

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi puutöö õppejõud Jaan Keerdo jutustas kirve ajaloost, kasutusaladest, elukutsetest ja tehtavatest töödest. Mees pajatas ja näitas riistu haabjameistri künakirvest liipritahuja lutini ning kraavihalli kiinist lihunikukirveni.

Tera tuleb hoida

Lisaks hoiatas ta, et korralikumaid kirveid, millega tahutakse ja muid täpsemaid töid teostatakse, ei tasu paku sisse kinni lüüa, sest viimase pinnal võib olla liivateri või mulda, mis tera ära rikuvad.

Lisaks teoreetilisele jutule näitas ta kuidas haabjameistri künakirvega tegutseda, suure lutiga palke tahuda ning kiiniga laasida.
„Kiiniga on palju kergem ja muretum võsa võtta ja laasida, sest ei pea muretsema, kui kiini nokk maasse läheb,“ õhutas Keerdo, lisades, et loomulikult tuleb laasida alustades tüükast ja pärikarva.

Samuti tutvustas mees ka tarutuura, mis on pika varrega, et saaks metsmesilase poolt tehtud taru ava puu otsas suuremaks teha ja mee kätte. Tavaliselt kirvest erines tuur veel selle poolest, et tera pole varre suhtes mitte risti, vaid pikuti.

Iga kirve kasutusaladest rääkides ei jätnud puutöid armastav ja seda laialdaselt ka eri paigus töötubade raames tutvustav Keerdo kõrvale mahlakaid, lõbusaid või õpetlikke lugusid oma elust. Näiteks tunnistas ta, et eriti raske on turistide ees küna voolida, sest külalised kipuvad jootraha viskama, mis aga võib kalli kirve tera ära rikkuda – kiputakse ikka tahutavasse lohku oma sente nipsutama, kus meister aga samal ajal hoogsalt tööd teeb.

Nagu kõigi tööriistadega, peab käepide ikka tegijale pihku sobima, kuid künakirve puhul on veel oluline, et tera oleks õige nurga all. „Tera peab olema nagu sirkli haar, et teda liigutades peaks tekkima ring. Kui löön, peab kirves kergelt liikuma,“ õpetas ta, lisades, et laastu tuleb lüüa rahulike ja pikkade löökidega, mitte toksima nagu linnuke.

Vahepeal maitsti ära ka kirvesupp. Vares selgitas, et esmalt pannakse pajaga tulele rohkelt rasvaga määritud kirves ning kui viimane on leemele maitset andnud, lisatakse ülejäänud komponendid. „Supi sees peab rasva ja liha olema, et raske töö puhul mehed jõudu saaks,“ rõhutas ta.

Vars on oluline

Kui kõht täis, õpetas mees, et kirvevars tuleks teha kasest. „See ei tohi löögi ajal läbi põruda. Tamm ja saar on kõvad ja võivad ka puruneda, kask on aga sitkem,“ seletas ta saagides kiilude jaoks kaks teraga risti jäävat sälku.
Seejärel koputas Vares kirve varre otsa, ise rõhutades, et tera poolt ei tohi seda külge lüüa, kuna võib tekkida mikromõra. Kiilupuuks sobivad kõik peale okaspuu ja võib ka panna metallkiile.

Kõik huvilised said ka oma käega erinevate kirvestega tööd proovida teha. Koolitusel osalenud Ants elab ise küll Kuressaares, aga maakoht on Mätasseljal ning mees on eluaeg palju kätega tööd teinud. Kuigi tänapäeval kasutab ka tema ikka mootorsaagi, satub talle vahel nii kirves kui ka saag pihku, et vajalikud asjad ära teha.

Koolitus oli aga ka tema jaoks huvitav. „Tavaliselt tegin kuidagimoodi varre valmis, panin kirve otsa ja kiilu ka. Nüüd sain vanas eas teada, kuidas korralikult teha,“ tunnistas ta.

Ants proovis ka künakirvega tegutsemist, kuid nentis, et eks töö vajab harjutamist ja kohe õiget laastu paksust kätte ei saa. Mees aga peab ennast kärsituks vaimuks, kel meeldib igasugustele töödele kätt külge panna. Ka koolitusele tuli ta selleks, et tervise pärast sunniviisilisele puhkusel olnuna vähe vaheldust saada. „Tulin vaatama ja uusi teadmisi koguma. Põnev päev. Äge, nagu öeldakse!“

Seejärel mindi sõjakirve ehk tapperi viskamist harjutama. Päeva jäid lõpetama niitmis- ja kirveviskevõistlused.

Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus ütles, et kirve viskamine tekitas inimestes suurt elevust ja pani pea kõik hoolimata east või vanusest seda proovima. „Vanemad memmedki said käe valgeks. Võistlustulle astusid aga kaheksa,“ sõnas ta. Niitmist küll samuti prooviti, aga mõõtu võttis omavahel vaid kolm julgemat.

Koolitust rahastatakse SA KIK projektist „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused 2016–2017“.



Kirveviskamisvõistlus. „Viki Kirvenägu 2017“
1. Jüri Hoogand
2. Aare Junti
3. Ants Olesk

Niitmisvõistlus „Viki Vikatimees 2017“
1. Ene Junti
2. Jüri Hoogand
3. Tiina Margus

Täna loetuimad
Sõmera Kodu vahetas juhti
Undrestile antav raha tõi küsimusi
Perekondlik
Vägivallatsejad tungisid ohvrile autos kallale
Täisealised ostavad lastele alkoholi ja suitsu (1)
Ettevõtjad uurisid kolmanda laeva kohta
Rita: õnnelikud inimesed on alati ilusad ja head
Saarlane ihkab polaarmatkale
Kaugete maade magistrandid imestasid õppevõimaluste üle
Heanaaberlikest suhetest Kreeka moodi
Ettevõtlusõppest jääb vajaka
Saaremaa võitis kodus põnevusetenduse
Kas peaministril on häbi?
JUHTKIRI - Kõik leiab endale tee
Ma ei häbene, et tõstame sissetulekuid
Nädala loetavuse top 5
Kaupluse ehitus paljastas Liival sünge sõjasaladuse (4)
Seppälä sulges Aurigas uksed (18)
Ohtlik veos tekitas Virtsu järjekorra (8)
Salakaval libedus vedas mitu autot kraavi (6)
Saarlased püüavad Eesti laulul võitu (4)
Kommentaarid
Täisealised ostavad lastele alkoholi ja suitsu (1)
Tänak püüab võitu (2)
Kohus teeb Liis Haaveli süüasjas otsuse novembri lõpus (4)
Sõnajalgade Eleoni tuulik töötab rekordigraafikus (8)
Kollektiivne riigivargus (7)
Kibuvitsa tänava prügila sai aastaga likvideeritud (1)
Hooldekodud ei pääse kohatasude tõstmisest (11)
Marili Niits: olen abivallavanema tööks valmis (23)
Enno Kermiku tööpiirkond Läti piirist Roosna-Allikuni (4)
Prokurör küsis Lemminkäineni eksjuhile suurt rahalist karistust (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud