[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 27. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Uudised

Välismaa teadlased käisid Muhus loopealseid uurimas
Autor: Laura Altmets
Reede, 16. juuni 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Luule Sinnisov (paremal) ja Anneli Esko demonstreerivad putukate kogumise metoodikat. FOTO: Tambet Allik

Eile käis Muhus teadlasi mitmest Euroopa riigist ja ka meie oma Tartu ülikoolist. Visiidi keskseks teemaks oli väli- ja laboritööd. Kohalesõitnud külalised on LIFE projekti osalised, mida rahastab Euroopa Liit.

“Meie tegevuseks on praegu uurimine, kuidas saab taimedega koos elavaid seeni kasutada loopealsete kiiremaks taastamiseks,” tutvustas Tartu ülikooli teadlane Maarja Öpik. Katset viis läbi doktorant Tanel Vahter.

2016. aastal nooreks looduskaitsjaks valitud Annely Esko rääkis Meie Maale, et LIFE projekti osalised on Eestis jaotunud gruppidesse: osa läks Pärnusse, teised tulid Muhusse. Sama seltskond teadlasi käib igal aastal erinevates riikides suuremate projektidega tutvumas.

“Sel aastal otsustati meie juurde tulla. Praeguse seisuga ollakse väga vaimustuses sellest, kui suurekaalulise projektiga on tegemist. Lääne-Euroopas ei ole üldse säilinud taoline liigirikkus.

Saaremaa loodus on haruldane

Kõik on kogu aeg ninapidi maas, vaatavad ja pildistavad, meie jaoks on aga tavaline, et igal kevadel on kõik orhideesid täis,” kommenteeris Esko. Eelkõige oli ta õnnelik selle üle, et on tehtud rohkem, kui algselt loodetud. Tartu ülikool on partnerina olnud suureks abiks.

“Ainult Eestis ja Rootsis loopealseid leidubki ning üks kolmandik sellest on meie kodumaal. Enne projekti olid need rohumaad väga halvas seisus, palju oli kadakate poolt kinni kasvanud, aga praeguseks oleme 1400 hektari ulatuses võsa harvendanud ning alustanud karjatamisega,” sõnas Annely Esko. “Kokku on meil 25 projekti Hiiu-, Saare- ja Muhumaal.”

Esko sõnul on tulemused seni olnud ääretult positiivsed, sest taimestik on taastunud väga kiiresti ning inimesed on üritusega kaasa tulnud. Ainuüksi Koguval on projektiga liitunud 60 eramaaomanikku ning kohalikud talupidajad karjatavad nendel aladel loomi. Esko tõi välja, et kõige lihtsamalt on läinud saarlastega, hiidlaste algus oli veidi aeglasem.

Projekt on edenenud oodatust paremini

“Oleme üllatunud selle üle, kui kiirelt on taimestik taastunud. Varem kadakaid täis alale on praegu kogunenud paljud uued putuka- ja niiduliigid. Need ongi isendid, kellele on Eestis praegu väga vähe kasvukohta järel,” kommenteeris projekti käiku Tartu ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

Ta tõi välja näiteks vahulille ja kassikäpa, mis kasvavad ainult väga valgusrikastes kohtades. Viimane oli Põhja-Eestis varem väga levinud, aga nüüd peab lausa tikutulega taga otsima. “Antud projekt ongi siin algatatud selle jaoks, et kaitsta tuhandeid aastaid eksisteerinud taimeliike. See on väga suur samm edasi,” sõnas Helm ning selgitas, et ettevõtmise raames suurendatakse looniitude pindalasid ligi poole võrra. Külalistele meeldisid ka avanenud vaated merele, mille kadakad varem ära varjasid.

Eestlased on õnnelik rahvas

Saksa teadusajakirjanikule Rainer Kurlemannile, kes viibib Eestis esimest korda, tema enda sõnul siin väga meeldib. “Inimesed on rahulikud, tänaval jalutades on nende nägudest näha rahulolu,” kommenteeris ta. “Saaremaa on väga eriline koht, saartel on eelkõige mere tõttu alati väga eriline atmosfäär. Ma ei ole seda enda koduriigis kohanud.”

Kurlemann ütles, et suundub täna grupiga Läänemerd uurima. Tema eesmärk on tutvustada inimestele ajakirjanduse kaudu täiesti teistsugust teadust ja loodust. “Küsisin Tallinnas ühelt kohalikult, kas ta Muhumaa loodusega on tutvunud.

Tema vastas, et ei ole, on vaid läbi sõitnud, et Saaremaale jõuda. Arvan, et antud projektiga võib see muutuda,” muigas mees. Viimasena kiidab ta tehnoloogia arengut, mis võimaldab töö, mida inimesed teeksid kondimootori jõul 600 tundi, teha masina abil kõigest 40 tunniga.

Eilsed külalised sõitsid samal päeval mandrile tagasi, et teha ruumi uuele seltskonnale, kelle seas on ka neli välismaa ajakirjanikku. Nende eesmärk on kajastada ettevõtmise käiku. Projekt algas kolm aastat tagasi ning kestab 2019. aastani.

Täna loetuimad
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone
Käsitööst naudingut tundva abielupaari rõõmud ja mured
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo
Muusik Margus Vaher naudib elus uusi väljakutseid
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises
Orissaare spordijuhataja konkurss luhtus
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid
Perekondlik
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu
SAK tunnustas maakonna parimaid kodanikuühendusi
Miks ainult naised on nõiad
Kahele saarlasele kodanikupäeva aumärgid
JUHTKIRI - Ääremaa valikud
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri
Nädala loetavuse top 5
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (40)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (17)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (14)
Tõllule saab vähem reisijaid (5)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (24)
Kommentaarid
Isamaa ühendnimekiri jätab teised erakonnad külmaks (24)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (24)
Enim on töötukassas arvel inimesi ehitussektorist (22)
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (40)
Liival ületab kiirust iga seitsmes autojuht (22)
Romud saab lasta tasuta ära viia (4)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (14)
Ratase kokakool (14)
Jõulud ilma lähedasteta võib olla kuritegu (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (146)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud