50-aastase staažiga jahimehi järel kolm (7)

Autor: Pamela Talzi
Laupäev, 03. detsember 2016.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Jaan Ärmus rääkis, et esimesed kogemused jahipidamisest sai ta tänu isale ja onule. FOTO: Valmar Voolaid

Eile toimus varsti 50-aastaseks saava Saarte Jahimeeste Seltsi (SJS) konverents “SJS 50“, kus räägiti nii poole sajandi jooksul toimunust, tänapäevast kui tulevikust. Kohati mindi ettekannetes ka kaugemasse aega, sest tegelikkuses pole siinne jahipidamine ju mitte nii noor.

Esimesena võttis sõna Tallinna loomaaia direktor ja naaritsaprojekti algataja Tiit Maran, kes rääkis maailma ohustatuima pisikiskja naaritsa loodusliku asurkonna loomisest Eestis. Järgmiseks tutvustas hülge ja selle püügiga seotut Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur dr Markus Vetemaa.

Püssi sai igaüks

Pärast vaheaega jätkas konverentsi sõnavõtuga 50-aastase staažiga Leisi jahimees Jaan Ärmus, kes rääkis jahipidamisest toona ja nüüd. Ta arenes koos Saarte Jahindusklubi seltsilise tegevusega, mis alustas tööd 1967. aastal. Ärmusest sai juba üheksanda klassi poisina jahimees – klubi loomisega samal aastal.

Esimesed kogemused sai poiss tänu jahimeestest isale ja onule. Toona tuli enne jahipileti saamist läbida kaheaastane katseaeg. Selle aja jooksul olid tema põhitööks ulukihoole ja looma töötlemine, ka nahkade nülgimine. Lisaks tuli osaleda ajajana, kus õpiti metsa tundma, teadma, kuidas ja kuhu loomad liiguvad ning, mis kõige tähtsam, osata metsast välja tulla.

Pärast katseaega tuli avaldusele saada kaks soovitajat, kes siis ühe aasta jooksul vastutasid uue liikme tegude eest. Tänapäeval katseaega ei rakendata, tuleb vaid läbida 38 tunnist teooriast ja 18 tunnist praktikast koosnev koolitus.
Kui toona tuli teooriaeksamil vastata kümnele, siis tänavu juba 60 küsimusele. Laskmises pidi märklaua paberit tabama neli haavlit, nüüd võib kümnest lasust mööda minna vaid üks. Ka relva saamine oli 1960-ndatel kerge – poes tuli esitada vaid oma jahiluba.

Huvitava faktina tõi Ärmus välja selle, et 1967. aastal jahimeheks hakanud 56 mehest on tänaseks tegusad vaid kolm. Üldine maakonna jahimeeste arv on aga endiselt umbes 800.

Päeva lõpetas SJS liige Erki Aavik, kes võttis kokku seltsi ajaloo. “Ma rõhutaksin, et SJS 50 on igas mõttes sümboolne, sest loomulikult ei alanud saarte jahindus 50, vaid umbes 120 aastat tagasi,“ selgitas ta.

Aavik alustas oma ettekandes lausa 30 000 aasta tagusest ajast, jõudes tänapäeva välja. Teiseks esitles ta juubeliraamatut “Saarte Jahimeeste Selts – 50“, mis käsitleb samuti enam kui poolt sajandit ning räägib saarte jahindusest ka Mandri-Eesti taustal.