Autor:
Heli SalongNeljapäev, 01. september 2016.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

FOTO: Priit Rauniste
Eile hommikul tuli labori vastus, et möödunud laupäeval Laimjala jahiseltsi aladelt leitud metssiga on sigade Aafrika katku suhtes positiivne. Uusi korjuseid samas leitud ei ole.Küll aga kehtestas Euroopa Komisjon seoses SAK-i diagnoosimisega Saaremaal piirangutsoonid. Kolmas tsoon kehtestatakse Saaremaal Pihtla, Valjala ja Laimjala vallas, ülejäänud Saaremaa valdadele on kehtestatud teine tsoon ning Hiiumaal puhvertsoon.
Uue tsoneerimise otsusega jääb kolmes Saaremaa vallas kolmandasse piirangutsooni peale taudistunud farmi veel kaks suurt seakasvatust. Teine piirangutsoon laieneb kõigile ülejäänud Saaremaa valdadele, kuhu jääb kokku 13 seakasvatust. Esimese tsooni laienemine Hiiumaale tähendab, et kõiki kütitud metssigu, kelle liha soovitakse turustada, tuleb uurida sigade Aafrika katku välistamiseks.
Veterinaar- ja toiduameti juhataja Olev Kalda sõnul toob teise tsooni laienemine kaasa täiendavad piirangud eelkõige elussigade turustajatele ning kolmanda tsooni laienemisega rakenduvad lisaks piirangud toodangu turustamisel.
“See on kindlasti suur löök Saaremaa seakasvatajatele,“ ütles Olev Kalda. “Seakatku jõudmisega Saaremaale ja tsooni laienemisse tuleb suhtuda kui olulisse märki sellest, et taudi leviku peatamiseks tuleb jätkata nii metssigade arvukuse vähendamist kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest.“
Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: esimene tsoon ehk puhvertsoon; teine tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; kolmas tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel.
Teise tsooni laienemine Saaremaale tähendab, et kõiki kütitud metssigu tuleb SAK-i suhtes uurida.
Seega tuleb igalt kütitud sealt võtta vereproov ja enne sigu töötlema hakata ei tohi, kui proovide tulemused on teada. See võtab aga paar päeva aega. Samas on Saarte jahimeeste seltsi esimehe Ive Kuninga sõnul neile riigi poolt lubatud külmikute arv üsna vähene.
“Riigi poolt on meile praegu pakutud viis külmkambrit, see on ikka väga väike arv meie küttimise ja jahipiirkondade jaoks, aga midagi teha ei ole, me peame sellega leppima,” konstateeris Kuningas.
Lisaproovidest rääkides ei olnud tegevjuhil midagi uut lisada.
“Kuigi oleme teinud Pihtla vallast leitud metssea kohta kaks taotlust kordusprooviks, ei ole me mingit vastust saanud. Laimjala seakorjuse kohta kordusproovi tegemise vajadust pole jahimehed veel otsustanud,” märkis Kuningas.
Küttimismahud täitmata
Keskkonnaamet kehtestab sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud seitsmes maakonnas, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.
“Saavutamaks metssigade soovitud asustustihedust, tuli jahindusnõukogudel küttimismahtude jaotamisel lähtuda minimaalselt keskkonnaagentuuri etteantud mahust. Paraku Hiiu, Põlva, Rapla, Saare, Viljandi, Valga ja Võru maakonna jahindusnõukogudes ei suudetud küttimismahtu kokku leppida või jäi see väiksemaks keskkonnaagentuuri pakutust. Sestap kehtestabki keskkonnaamet minimaalsed metssea küttimismahud eelmainitud maakondades, et oleks võimalik langetada metssigade arvukust kiires tempos ning seeläbi tagada katku hääbumine looduses ja vältida edasist majanduslikku kahju,“ selgitas keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.
Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 32 330 metssiga ehk 2730 isendit rohkem kui keskkonnaameti antud küttimiskohustuses. Käesoleva jahiaasta jooksul on kütitud juba ligi 31% etteantud metssigade küttimismahust.
Seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud kitsendused II-III tsoonis
· Kõik III tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all.
· Olulisima kitsendusena on III tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.
· Kuumtöötlemata sealiha ja -toodete liikumine on lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires.
· Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse II-III tsooni farmidesse.
· Kõik II-III tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks.
· Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja -toodete turustamine Eestis II-III tsooni piires nelinurkse erimärgistusega.