[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Uudised

Linna vanimate kellade hing jätkab tööd eale vaatamata
Autor: Ahto Jakson
Neljapäev, 03. mai 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Kirikuõpetaja Anti Toplaan juubilari Uldo Aarnist õnnitlemas. FOTO: Irina Mägi

Möödunud nädalal 75-aastaseks saanud Uldo Aarnis, kes on Kuressaare vanematele kelladele hinge sisse puhunud ja nende eest üle 30 aasta hoolt kandnud, saab seda teha veel nii kaua kui tervis lubab, sest linn sõlmis temaga tähtajatu lepingu.

Ameti poolest hoopis plekksepp Uldo Aarnis puutus Laurentiuse kiriku 1860. aastast pärit kellaga esimest korda kokku 1980. aastal. Kiriku tollane õpetaja Joel Luhamets palus Uldo abi kiriku torni pleki väljavahetamisel. “Kui torn korras, hakkas Joel rääkima, et saaks kas või kella ühe külje tööle (kell on torni neljal küljel – toim),” jutustas Uldo. Kella ühe külje numbrilaua komplekti järgi freesiti valmis ka teised kolm. Puudulik mehhanism ei lubanud siiski kella kohe käima panna, sest vedu oli pandud väikese osuti ülekande peale, see aga ei jõudnud kogu mehhanismi ringi ajada.

Abiline lõi käega

“Tuli hakata katsetama. Teine mees (Villu Lüüding – toim), kes mul abiks oli, lõi käega. Kolmanda katsega õnnestus kell lõpuks tööle saada,” meenutab Uldo. Ta ehitas 1981. aastal mehhanismi ringi suure osuti peale, selle tulemusena õnnestus kellale taas hing sisse puhuda. Paraku kell veel päris täpselt ei käinud ja kõigil torni neljal küljel õiget aega ei näidanud.

Mõni aasta tagasi tuli kiriku kellale teha täiesti uus ülekanne, tänu sellele käib kell palju korralikumalt ja käsitsi enam nii palju sättida pole vaja. Uldo Aarnise sõnul mõjutab kella tööd ka ilm, sest külmakraadide puhul kipub kell maha jääma ja seda tuleb pidevalt jälgida. Ent plusskraadidega käib kiriku kell täpselt.

Raekoja kella taastas Uldo 1987. aastal, kasutades lisaks suhteliselt terviklikule mehhanismide komplektile ka sääreväristaja hammasrattaid. Vana kell leiti üles Kaljo Elliku initsiatiivil muuseumist, kust see putitamiseks välja toodi.

Suudab trepist üles ronida

“Vahel sai ikka öö otsa nuputatud. Kui kiriku kellal oli pendel pandud liikuma rippvedru abil, siis raekoja kella pendel metallist tera toel. Ühest äärest teise liikuv pendel kulutab tera nüriks. Seda tuleb aeg-ajalt uuesti teravaks viilida nii umbes iga kolme kuu tagant,” sõnab Uldo. Tera kulumisest annab märku kella ette minek.

Vaatamata asjaolule, et Uldo Aarnis sai 27. aprillil 75-aastaseks, suudab ta endiselt kaks korda nädalas mööda treppe Laurentiuse kiriku kella juurde ronida seda üles keerama.

“Nooremana läksin ühe hooga üles, nüüd võtab ikka paar korda päris hingeldama,” lausus Uldo. Tänu vändale suudab mees kiriku tornis kaks 70–80 kilo kaaluvat raudkivist kellapommi uuesti üles tõmmata. “Olen mõelnud ka elektri abi kasutamisele, kuid siis tuleb väga hoolega jälgida, kas kell ikka täpselt käib,” tõmbab Uldo natuke hinge ja väntab jälle edasi.
Raekoja kell käib üleskeeratult ligi 10 päeva. Kellale ligisaamiseks tuleb vaid raekoja teisele korrusele minna, kuhu on märksa vähem ronimist kui kirikus.

Tehnikaanne isalt

Kaarma vallast pärit Uldo ütles, et sai tehnikaande isalt. “Ta tegi omal ajal kaks rehepeksu garnituuri. Teises maailmasõjas allakukkunud lennukite plekist valmistas alumiiniumlusikaid,” kiitis Uldo oma eelkäijat.
Kuna Uldo oskab ka kelli parandada, tuuakse talle ikka vahel ajamasinaid koju. Hiljuti tõi üks mees Nasvalt talle Londonis valmistatud vana põrandakella numbrilaua koos sisemise mehhanismiga tagavarajuppide tarvis. Uldo tegi kella korda.

Ise ta end kellassepana reklaamida ei taha, sest pole seda ametit õppinud. Poisikesena võttis ta vanu kelli küll lahti, et vaadata, mis seal sees on. 18-aastasena 1954. aastal alustas Uldo Aarnis tööd plekksepa õpilasena. Ameti leidis ta maalt rattaga linna sõites kuulutuste tahvlilt. Algul tahtis ta ise küll hoopis lukksepaks saada, aga tol ajal vajati plekkseppa. “Linna majade katustest vahest üks kolmandik on minu pandud,” lisas Uldo.

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Kommentaarid
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (24)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (19)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud