Saaremaal annab laulupeo tule üle tule teekonna rahva sekka tooja

Autor: Ene Kallas
Neljapäev, 25. juuni 2009.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaale jõuab tänavu laulupeo, õigemini laulu- ja tantsupeo koondtuli ilmselt esimest korda ajaloos ning pärast pidulikku kontserti annavad selle lossi hoovis üle Eesti Meestelaulu Seltsi esindajad puhkpillimängijatele. Laulupeo tuli jõuab Kuressaare jahisadamasse pühapäeva õhtul kell 8, kust see liigub Saaremaa laulumeeste kätest kantuna koos esinejatega lossi hoovi.

Eesti Meestelaulu Selts on uhke ja õnnelik, et saab just Saaremaal tule teekonnale kaasa aidata, sest pole ju tule tee kunagi siia maanurka ulatunud. Meestelaulu Selts oli ju see, kes 90. aastal tõi laulupeo tule rahva sekka. "1990. aastal algas laulupidude ajaloos uus ajajärk, taastati laulupidude numeratsioon ja peokavast kadusid nõukogulikud panegüürilised laulud," kirjutab Enn Oja ajalehes Eesti Laulumees. "Sellest laulupeost alates võttis peotulega toimetamise enda kanda vastasutatud Eesti Meestelaulu Selts (EMLS). Nii süüdati algtuled XXI üldlaulupeo (1990) künnisel, just jaaniõhtul, kohalike meeskooride osavõtul Varbola linnamäel, Vargamäe rehetares, Saaremaal Ansekülas, Pärnumaal Uulus, Valgas Janis Zimse haual ja Suure Munamäe tornis, kust need toimetati Tartusse ja läideti ühiseks tunglaks.”

Eesti Meestelaulu Selts on oma põhikirjast lähtudes isamaaline ja aateline organisatsioon, toonitas Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam. "Varasemate tuleteekondade korraldamisel on seltsi soov olnud, et tuli jõuaks kõige tavalisema lihtinimeseni maal tema kodutare väravas," sõnas ta ja ütles, et neid inimesi kaugetes maanurkades on ju palju, kel pole kunagi olnud võimalik käia laulupeol. Ja tule oma silmaga kaemine on olnud pisarateni liigutav emotsionaalne kõrghetk. Karotam tõi paralleeli olümpiatulega, mis rändab mööda maid just selle mõttega, et inimesed suurest rahusündmusest osa saaksid. Sel aastal osalevad tule teekonna korraldamisel mitmed laulupeoliste seltsid ja ühingud ning tuli liigub mööda Eesti veeteid.

Kontsert, mis saab alguse kohe, kui rongkäik jahisadamast jõuab lossi hoovi lavale, koosneb Arvi Karotami hinnangul parematest meeskoorilauludest paremate Eesti meeskooride osavõtul. Nii on Saaremaale oodata Eesti Rahvusmeeskoori, Tartu Akadeemilist Meeskoori ja Inseneride Meeskoori koos Eesti Kaitseväe Orkestriga.

Meestelaulu Selts soovib saarlastele korvata eelmise aasta meestelaulupäeva kontserdielamust, mis vihmase ilma tõttu jäi nii meestel endil kui ka publikul saamata. "Mehed on lubanud enne mandrilt äratulekut kirikust läbi käia, et ühtegi pattu enne Saaremaale tulekut hinge peale ei jääks," sõnas Karotam muhedalt. Nii on loota ilusat ilma ja kaunist kontserti. Kavas on meeskoori laulude paremik: Ernesaksa „Hakkame, mehed, minema“, Võrgu "Eesti lipp", Alo Ritsingu "Teretus", Aleksander Lätte "Kuldrannake", Tuudur Vettiku "See oli siis", Kunileiu ja Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", Tubina ballaad „Kaks saarlast", Ernesaksa "Kes selle tamme istutas" (koos poistega) ja Piret Ripsi "Isad ja pojad" koos poistekooriga, lauldakse "Põhjarannikut" ja kontserdi lõpetab Raimond Kulli "Kodumaa".

Saare maakonnast osalevad kontserdil Saaremaa meeskoor SÜM, Saaremaa poistekoor ja SÜGi poistekoor Kratid. Kogu tuletseremoonia teeb kaasa Jaan Tätte. Vahepalasid pakuvad naisrahvatantsurühmad Pöide Piigad, Ritsikas ja Kadrid. Kontsert on kõigile tasuta.

1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts on toimekas organisatsioon. Vahetult enne laulupidu vahetub Meestelaulu Seltsi ettepanekul ja paljude tuntud kultuuri- ja haridusjuhtide toel Eesti lipu langetamisel mängitav signatuur Pika Hermanni tornis – saksa tudengite õllelaulu „Mu isamaa armas“ asemel hakkab kõlama meie laulupidude hümni, Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ meloodia.

Selts on algatanud emadepäeva tähistamise, mis päädib kontserdiga Estonia kontserdisaalis koos aasta ema väljakuulutamisega, korraldab 2000. aastast Tartu rahu aastapäeva pidulikku kontserti koostöös Eesti kaitseväega, on püstitanud Tallinna lauluväljakule laulutaat Gustav Ernesaksa mälestuskuju ning enne laulupidu avab selts maestro kuju juures laulupeopingi, kus istudes saab kuulata pinki paigaldatud kõlaritest kõige populaarsemaid laulupeol kõlavaid laule.