Pöide pensionärid lõpetasid suve ekskursiooniga

Autor: Aimi Pitk
Laupäev, 22. september 2007.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Möödunud nädalal Karja ja Kaarmale toimunud eakama rahva bussireisiga taheti Pöidel tähistada nii rahvusvahelist eakate inimeste päeva kui ka peatselt lõppevat suve. Reisi põhieesmärk oli ära käia Kaarma valla ökoseepide valmistajate juures.

Hommikul kell pool 10 Kõrkverest alanud pika reisi jooksul jõudsime imetleda nii seest kui väljast Karja ja Kaarma kirikut ning Kaalis tehtud restaureerimistööde kõrget taset. Karja 1254. aastal ehitatud kindluskiriku ajalugu tutvustas lühidalt Regina Vihuri ning kiriku 300aastasesse annetuskasti said soovijad lisada omapoolse annetuse. Ka 1260. aastal ehitatud Kaarma Peeter Pauli kiriku uksed tehti lahti ja igaüks võis oma silmaga näha seestpoolt seda juba neljandat aastat restaureeritavat pühakoda.

Kaali keskuses külastasime muuseumi, tutvusime väljapanekutega, puhkasime jalga kraatri kaldal kasvavate põlispuude all ning imetlesime kõrget kaljuseina.

Külla Karja pagaritele

Reisiseltskonna ennelõunane pikem peatus tehti Karja Pagari õuel, kus esmalt imestati leiva- ja saiatoodete rikkaliku valiku üle kaupluseriiulitel. Äri lahkeid töötajaid huviliste rohkus ei ehmatanud ja seepärast tegigi müügijuht Kaili Kuusk meile kaks ekskursiooni tootmisruumides tehtava tutvustamiseks.

Kui olime sinised kitlid selga saanud, suundusimegi 1. korrusel asuvasse laoruumi, mis oli täis jahukotte. Sealt tööstuse töö pihta hakkabki. “Iga päev läheb meie majast välja kolm-neli tonni leiva- ja saiatooteid ja siin tehakse rasket füüsilist tööd nii öösel kui päeval,” ütleb Kuusk ja juhib meid seejärel taignategijate ruumi, kus suurtes kateldes käib taigna segamine ja laudadel kibekiire pätside silumine, millega parasjagu olid ametis Marje Kuldsepp ja Liia Kovaljova.

Seitsmendat aastat äris töötav Kersti Sepp segab Saarlase leiva tainast ja kogusest peab välja tulema 176 leiba. Rõõmsa näoga proua kinnitab, et on oma tööga rahul ja et tal tuleb öisele leivategijate vahetusele ka veel keedus valmis teha.

Öisel vahetusel tuleb valmis teha kõik kringlid, väikesed saiad, plaadikoogid. Kõige kuumemast, küpsetusruumist läheb valmistoodang jahutusruumi. Jahtunud leib-sai viilutatakse masinatega, kuid masina hooba liigutab ikka inimene, kes viilutatud toote kilekotti pakib ning koti klambriga kinnitab. Sellest tööstusest lähevad neli korda nädalas leivad-saiad ka Tallinna ning mujale mandri poodidesse.

14 aastat tagasi Aivo Kanemägi poolt endises Karja mõisa töölistemajas nelja töölisega alustanud väikeettevõttest on saanud nüüdisaegne 40 töötajaga pagaritööstus, mille toodang on aasta-aastalt kasvanud. Tootmises on ligi tosin erinevat nimetust leiba ja kuni 60 erinevat saiatoodet. Leivatoodangust moodustab 60 % rukkileib. Pole välistatud, et Karja leiva- ja saiatoodetele pidevalt kasvav nõudlus sunnib omanikke ettevõtte laiendamiseks uusi investeeringuid tegema.

Goodkaarma seebitootjate juurde

Kui Pöide pensionärid kokkulepitud ajast pisut varem kõrgete puude keskel asuva Kuke küla seebitootjate õuele jõudsid, polnud viimase seebilaari tegemine veel lõpetatud ning perenaine Ea Velsvebel palus külalistel õuekohviku toolidel istet võtta ja oodata. Ooteaega kasutasime kingitustetoas ringivaatamiseks ja kohapeal valmistatud ilusate ehete, seepide ja meevahaküünalde imetlemiseks.

Seebitootmine Kaarmal ei nõua keerulisi masinaid ega suuri tootmisruume. Maja perenaise töötoas-köögis on vaid üks pikk laud kümneliitrise potiga, pisikesed pudelid erinevate eeterlike õlidega ja klaaskausikesed erinevate kõrgekvaliteediliste taimsete rasvade ja õlidega, mis kõik on mahetoodang. Seebi tootmiseks kõiki vajalikke aineid Eestist saada ei ole. Ea sõnul saadakse kakaovõid Gaanast, ökoloogiliselt puhtad rasvad ja õlid Euroopast. Eestist on saada mesilasvaha, lina- ja astelpajuõli, kadakamarju ja meremuda.

Kui läheb seebikeetmiseks selle tänapäevasemas mõttes, paneb Ea kõigepealt potti rasvad, mille sulamise järel lisatakse seebikivilahus, kuhu on eelnevalt pandud mesilasvaha, kakaovõi, õlid ja rasvad. Enne puust vormidesse valamist lisatakse potti veel kombinatsioon eeterlikest õlidest ja värvained (paprika, rosmariin jm).Vormis kuivavad seebid kaks päeva ja pärast seda hakkab abikaasa Stephen neid vastava seadme abil lõikama. Seebi valmimiseks kulub kuu ja alles siis saab need nägusalt kujundatud ümbrispaberitesse pakkida.

Uusima seebi nimi on Saaremaa ning see võitis kevadisel suveniirikonkursil 3. koha. Kokku valmib talus üle tosina erineva seebi, mille kasulikke omadusi oskab tööstustalu omanik põhjendada ning seepärast ei jätnud pöidlased kasutamata soodsat võimalust seepe osta. Tootjate sõnul huvi nii nende ökoseepide kui tootmise vastu pidevalt kasvab. Seda kinnitab seegi, et ainuüksi tänavu on neid külastanud 5000 turisti ja seepe müüakse Taanis, Rootsis, Soomes, aga ka Iiri-, Šoti- ja Inglismaal, samuti Lätis ja Saksamaal. Et järjest kasvavat nõudlust rahuldada, tuleb igas kuus toota vähemalt 5000 seepi.

Goodkaarma ekskursioon rikastas meie pikka päeva toredate muljetega. Pöide pensionärid soovivad edukat äritegevust nii Karja pagaritele kui Goodkaarma seebivalmistajatele ning tänavad lahke vastuvõtu eest.