Tulge Kuressaare ametikooli!

Autor: Vilma Rauniste
Teisipäev, 03. juuni 2008.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Maikuu esimesel poolel juhtusin pärastlõunasel ajal sõitma linna, kui Upa-Leisi tee ääres oli mitmeid autole “hääletavaid” noori. Peatusin ja sain sõidukaaslasteks kaks neidu. Sõiduaega oli küll vähe, kuid jõudsime selle ajaga üksteisest üsna palju teada saada. Nädal hiljem, Kiratsi farmi loomade väljalaskmiselt tagasi sõites sain jalakulu kergendada kahel noormehel. “Peatamistasuks” palusin poistel rääkida oma õpingutest. Järgnevalt nende toredate noorte arvamused oma õpitava eriala ja kooli kohta.

Rena Laiksoo, kahekümneaastane neiu Tallinnast, lõpetab peagi Kuressaare ametikooli. Kolm aastat tagasi tuli ta õppima artisani eriala. Lahtiseletatult tähendab see rahvusliku käsitöö ja kunsti eriala. “Olen eriala valikuga väga rahul, saanud käsitööst hea ülevaate, mis hõlmab kõike – puidutööd, masinkude, telgkude, tikkimist, õmblemist, keraamikat, nahkehistööd… See on väga suurte võimalustega eriala, nii et süvendatult tuleks õpinguid jätkata.”

Valiku on Rena juba teinud, kõigist headest ja huvitavatest aladest osutus talle südamelähedasemaks õmblemine ja disain. Nii et Rena kavatseb jätkata õpinguid Mainori kõrgkoolis õmblemise ja disaini erialal.

Kursusekaaslane Reelika Heinaru on pärit Põltsamaalt. Reelika on kaheksateistaastane ja õpib Renaga samal kursusel. Reelika: “Mulle meeldib kõige enam puit. Puitu olen kogu aeg armastanud, ka minu vanemad on alati puiduga tegelenud. Lõputöö teen ka puidust. Väga meeldib selles koolis. Edasiõppimise kohta pole ma veel otsustanud, on veel veidi aega mõelda ja siis otsustada.”

Kooliväliselt harrastavad tüdrukud mitmeid tegevusalasid. Reelika mängib jalgpalli, on mänginud kaks aastat ka Kuressaare FCs. “Kui nüüd siin lõpetan, otsin uue liiga, kus saan jalgpalliga jätkata,” ütles Reelika.

Rena jätkas: “Vaba aja sisustamise võimalusi on Kuressaare ametikoolis palju – tasuta jõusaal, vahepeal käisin koos Reelikaga aeroobikas, siin on palju mitmesuguseid võimalusi.” Tüdrukud nimetasid kooli parimaks otsuseks aga tasuta koolilõunat. Ühiselamus olevat tingimused head, veidi häirivat koridoridesse üles pandud kaamerad. “Üldiselt on ühiselamus vali kord. See on ka täiesti normaalne ja mõistetav, sest kõik ei ole tulnud kooli õppimise pärast. Ka meie kursusel alustas viisteist õpilast, nüüd on järel üheksa. Nad ei ole vastu pidanud, kuigi kool on nõudmistes paindlik, võimaldab hindeid parandada ja töid hiljem esitada,” ütlesid tüdrukud.

Tüdrukutele meeldib mitte ainult siinne kool, vaid Saaremaa tervikuna. Kolme aasta jooksul olevat kõik Saaremaa nurgatagused üle vaadatud, neile meeldib siinne loodus ja omapära.

Reelikal elab tädi Leisis, seal on ta enam käinud. Ta lausus: “Võib-olla kunagi tahan Saaremaale oma suvekodu rajada, mere äärde.”
Mandrilt pärit tüdrukud ütlesid meie juhusliku kohtumise lõpuks lehe jaoks: “Noored, tulge Kuressaare ametikooli õppima! Siin on vahva!”

Autole võetud noormehed olid Kaur Viira ja Karl Engso, kes õpivad ametikoolis üldehitust. Kaur on Mustjala ja Karl Kihelkonna noormees. “Õpime kõike, mis üldehituse alla käib. Sel aastal on põhiliselt üldained – kirjandid ja referaadid, tööohutus ja muu. Praegu on erialatunnid, täna hakkasime krohvima kooli kompleksi kuuluva maja seina. Kursuse lõputööna tuleb müür üles lappida, krohvida või muud sarnast. Täpselt veel ei tea.”

Juuni lõpus, kahekümne teisel saadakse teise kursusega lõpule, järgmisel aastal on lõpetamine. Viimasel aastal on põhiliselt praktiline eriala, üldaineid olevat vaid paar kuud. Poistele kool ja õpetatavad ained meeldivad. Üldainete väiksem osakaal (võrreldes gümnaasiumiga) ei takista edasipürgivatel noortel haridusteed jätkata. Kaur: “On rakenduslikud kõrgkoolid, mis kohe tahavad ametikooli lõpetanuid noori.”

Vabal ajal tegeleb Kaur võrkpalli-, sõber Karl korvpallimänguga.
Koolinoored, edu teile eksamite sooritamisel ja kõiges muus!