Üks maakonna maanaiste ümarlaua korraldatud ilus ja vajalik üritus

Autor: Vilma Rauniste
Teisipäev, 11. september 2007.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Maakondade maanaiste ühenduste esindajad, terve suur bussitäis rahvast, külastasid Saare maakonna naiste algatatud väikeettevõtteid. Esimeseks peatuskohaks sai Talve tänava Randvere tööõppekeskuse käsitööpood. Seejärel Randvere, tööõppekeskus ise.

Liida Kaare: “See maja, mis enne oli koolimaja, on nüüd töötute käes. Siin käivad koos töötud inimesed, need, kes ei ole suutnud konkureerida tööturul. Enamasti on need inimesed, kes kas haiguse või alkoholi tõttu või ka mõnel muul põhjusel tööturul läbi ei löö. Tavaliselt selline inimene istub kodus ja ootab vallalt abiraha. Siin, selles majas, omandatakse töökogemusi ja -harjumusi, et taas tööturule naasta. Tahame selle ettevõtmisega valla raha kokku hoida. Et need, kes on võimelised tööd tegema, seda jälle tegema hakkaksid ja ise suudaksid endale elatist teenida, mitte ei ootaks abiraha, toetust.

See meie koolimaja läks kinni seepärast, et lapsi on vähe, aga arvame, et see on ajutine nähtus. Hoiame siin ruumid soojad ning siis, kui lapsi on jälle enam, meil töötuid enam pole ja lapsed saavad oma kooli tagasi.” Selline on Liida visioon. Ja see on päris ilus visioon.

Rehabilitatsiooni käigus olid algul seatud ka tingimused, et abiraha niisama ei saa, et tuleb kas üht või teist tööd natukegi teha. Kuid riik pani korra nii tugevalt ette, et hädaabitöö varianti enam teha ei saanud. Siis leiti teine võimalus. Kuna täiendati tööhõiveseadust, milles tuli selline teenus nagu tööharjutamise teenus ja mida riik hakkas rahastama alates 2006. aasta 1. jaanuarist. “Sellest me kinni hakkasime ja selle aasta 6. maist käivitasime selles majas tööhõive tööturuteenuste osutamise. Paralleelselt hakkasime osutama teenust töötutele. Hakkasime tegema koostööd arstidega ja mitmete töötute puhul selgus, et mõni polegi 100% tööks võimeline. Alles siin majas saime töövõimetuspaberid nende jaoks korda.

Enne oleks pidanud alustama hoolekande poolega ja välja selgitama, kes on tööks kõlblikud ja millises ulatuses ning alles siis tööharjutamise teenust korraldama hakkama. Nagu tagurpidi värk,” ütles Liida. Ja jätkas: “Neile, kes pole tööturul iseseisvalt konkureerimiseks võimelised, oleme käivitanud hoolekandeteenuse. Seda rahastab riik ja see on mõeldud psüühikahäiretega inimestele. Enamasti on need psüühikahäiretega noored inimesed, kes päris iseseisvalt toime ei tule ja vajavad mõningast tuge.
Juhendajatega on meil tõepoolest vedanud. Jüri Heinlaid ja Sirje Kier on tööharjutajate juhendajad ja Ludmilla Siplane tegevusjuhendaja. Nad kõik on äärmiselt tublid ja oma hoolealustele suureks eeskujuks,” andis põhjaliku ülevaate sellest tõsisest probleemist ja probleemi leevendamisest Liida Kaare, Kaarma valla sotsiaaltalituse juht.

“Laine Tarvis oli toetaja, kes oli mu kõrval kui üks tugev käsi, et see ettevõtmine tehtud saaks,” lisas Liida.

Jüri Heinlaid: “Töölisi on maksimaalselt olnud seitse-kaheksa. Hiljuti tuli üks praktikant, tema on kõige tublim, terve päeva teeb hoolega tööd. Vaimse puude korral ei saa tööle sundida, inimene teeb siis, kui tahab. Aga kui tegema hakkab, siis teeb. Kohustus on kohale tulla. Toodete nomenklatuur on suur ja mitmekesine.”

Naiste tööjuhendaja Sirje Kier: “Algul olime ühes ruumis koos, tegime tööd ja jõime kohvi. Nüüd on töötingimused hoopis teised. Töölisi oli algul kaheksa, praegu neli naist. Osa on endale töökoha leidnud. 31-st 12. See on päris hea protsent. Algul küll mitmed arvasid, et 3000 krooni eest tööle ei lähe, aga küsisin neilt: kui sul seda raha ei ole, millest sa siis elad?”
Kodust väljaminek on enda eest hoolitsemiseks ja parema enesetunde saavutamiseks ju samuti tähtis.

Tiiu Soans, Eesti Maanaiste Ühenduse juhatuse esinaine, Harjumaa turismitalunik: “Tegeleme täpselt samade asjade ja probleemidega, millega tegeldakse Saaremaal. Eriti Harjumaal – Tallinn ju lähedal – on probleeme palju. Palgad on suured ja noored ei saagi aru, et tööd peab ka oskama. Probleeme on tõesti palju.”

Suund võeti GoodKaarma seebikotta

Edasi sõideti GoodKaarma seebikotta. Ea Velsvebel-Greenwood tutvustas külalistele toodangut ja valmistamise poolt. Ütles ka seda, et Saaremaa seep on välja töötatud, nüüd liiguvad mõtted Kuressaare-teemalise seebi ümber. Nii et mõttetegevus ja ettevõtte arendamine käib pidevalt.

Laine Tarvis andis teada, et laupäeval toimus Eesti Maanaiste Ühenduse naistega arutelu teemal "Ühistegevus, sotsiaalmajandus ja sotsiaalettevõtlus". Esinesid Leonora ja Valdek Kraus ning Laine Tarvis. Kiideti heaks ka pöördumine valitsuse ja riigikogu poole.