Kodu või lastekodu, kes otsustab?

Autor: Malle Kobin, Eesti Kasuperede Liidu juhatuse esimees
Neljapäev, 17. september 2009.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vanemliku hoolitsuseta lapsi on Eestimaal olnud läbi aegade. Kui eelnevatel sajanditel on hüljatute eest vastutuse võtnud sugulased, külakogukond või kirik, siis tänapäevane arusaam on teine, samuti valikud.

Eesti Kasuperede Liit on ellu kutsutud tegelemaks just vanemlikust hoolest ilma jäänud lastega ja neile abikätt pakkuvate peredega, olenemata sellest, milline on ühe või teise lapse juriidiline staatus.

Kasuperenduse teema lipsab aeg-ajalt läbi ajakirjanduse, aga harva ning napilt, ometi vajaks see pikemat ja põhjalikumat käsitlemist, mille üheks oluliseks eesmärgiks oleks kasuperenduse hoogustumine. On ju kõigile selge, et lapse kasvamiseks on parim koht perekond, kuid millegipärast ei jätku neid igale lapsele. Pealegi on igal lapsel sünnipärane õigus elada ja kasvada perekonnas.

Riigi praeguse poliitika juures ei tunne kasupered ennast piisavalt turvaliselt, kasupered ei tunneta, et neid vajalikuks peetakse. Erinevates valdades tõlgendatakse seadusi erinevalt ja mis salata, ametnikud teevad oma elu lihtsamaks, sundides kasuperesid võtma lapsi eestkostele või annavad korraldusi lapsendamiseks. Olgugi et mõiste “kasupere” võib hõlmata nii eestkostet kui lapsendamist, on suuremal määral tegemist siiski nende peredega, kus kasvab võõras laps peres hooldamise lepingu alusel.

Juba 2006. aasta üldkoosolekul kiideti heaks mõte, et Kasuperede Liidu paremaks toimimiseks on vaja luua maakondlikud organisatsioonid, kuid see on suur ja vaevaline protsess. Möödunud aastal võttis juhatus vastu otsuse liit reorganiseerida ja muuta üksikisikupõhine liikmelisus ühingutepõhiseks. Selleks otstarbeks kirjutati arendusprojekt, mille käigus on Kasuperede Liiduga liitunud juba kaheksa maakondlikku organisatsiooni.

Praegu ongi eesmärgiks Kasuperede Liidu struktuur kasvama panna. Rahastatud on vastavasisuline projekt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt. Sisuliseks tegevuseks on kasuperedele seminar-perepäevade korraldamine maakondades, kus pole veel ühingut loodud, ning mille tulemuseks oleks kasuperede ühingu loomine.

Projekti esimese perioodi käigus viidi läbi maakondlikud seminar-perepäevad Valgamaal, Järvamaal, Võrumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal, kuhu olid oodatud nii vastavate maakondade kasupered (hoolduslepinguga pered, eestkostepered, adoptiivpered, aga ka tulevased kasupered), kasuperede PRIDE koolitajad kui ka omavalitsuste sotsiaalvaldkonna ametnikud.

Projekti teine periood hõlmab veel nelja maakonda, millest esimene on Saare maakond, kuhu ootame kõiki kasuperenduse vastu huvi tundvaid inimesi. Kasuperede parema toimetuleku eesmärgil toimib juba neljandat aastat tugiisikuprojekt, mis on tänuväärne selle poolest, et teenuse saab kätte kasupere elukohajärgse maakonna tasandilt. Tänavu töötab meil kaheksa tugiisikut üle vabariigi, kuid vajadus on suurem.

Kaheksandat korda toimus kasuperede suvekool, tänavu oli osalejate arv rekordiline – kokku 153 inimest. Septembrikuu lõpus läheme kolmandat korda messile “Laps ja pere”. Informatsioon Kasuperede Liidu tegevuste ja ürituste kohta on saadaval veebilehel www.kasuperedeliit.ee