Siioni kogudus 110

Autor: MM
Neljapäev, 25. oktoober 2007.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Siioni kogudus pühitseb 28. oktoobril oma 110. aastapäeva ja kuna juubelit ei ole võimalik pidada igal aastal, siis on küll põhjust teha seda seekord mõnevõrra pidulikumalt. Samuti on ürituste planeerimisel silmas peetud rõhuasetust teatud ajalooperioodile.

Päris algus

Kui heita pilk koguduse alguspäevadele, võib öelda, et 18. sajandi lõpul leidis aset vaimulik liikumine, mis sai alguse Läänemaalt ja jõudis Saaremaale tõsimeelsete hiiu usumeeste kuulutuse tulemusena. Koguduse juhtivateks isikuteks olid algusaastatel näiteks pagaritöökoja omanik Allik, kellest sai ka esimene kogudusevanem, laevakapten Villemson, villavabriku asutaja Kahu jt. Mõned asutajaliikmed, sh Allik ise, olid vennastekoguduse päritoluga.

Hiljem on leidnud aset veel mitmeid vaimulikke uuendusliikumisi, aga põhiliselt poliitiliste ajalookeerdude tõttu on enamik neist ühendatud. Nüüdseks oma kirikuhoones asuv Siioni kogudus omab ka sellele kogudusele eriomast identiteeti, mida just kaugemalt tulnud külalised oskavad rohkem hinnata.

Seekord oleme aastapäevaüritused sidunud erinevate põlvkondade noorte kokkutulekuga, et elustada mälestusi ja tunda rõõmu üksteise jällenägemisest.

Noortetöö algus surveajal

Teatavasti oli kirikus möödunud sajandi 50.–60-ndatel tõsiste sanktsioonide ähvardusel keelatud igasugune noorte- ja lastetöö. Nõukogude riigis viidi läbi jõulist ateistlikku kampaaniat ja eks see külv kandis vilja, mida tajume veel tänapäevalgi. Kogu noortetegevus kogudustes oli sel perioodil poolsalajane ja mitteformaalne. Teadlikumalt ja süstemaatilisemalt hakati Kuressaare koguduses noortetööga tegelema 1970. aastate algusest, kui saabusid Brežnevi paigalseisuaastad ja mõni võimaluste uks tundus nagu väheke paotuvat.

Nimetatud aastad olid terves koguduses mainimisväärt kasvu aastad, kus Jumal inimeste elus oma üleloomulikku tööd tegi. Näiteks 1971. aasta talvel, kui tolleaegsetes koguduseruumides Karja tn 1 peeti evangeelseid jumalateenistusi, tõusis rahva huvi vaimulike asjade vastu nii kõrgele, et kirik oli õhtust õhtusse huvilisi puupüsti täis ja kui kolm nädalat oli nii teenistusi peetud ja kümned inimesed olid usule tulnud, sai tolleaegsetel võimuorganitel sellest villand ning edasine katkestati. Vaatamata sellele oli hulk noori teinud julge otsuse Jumala kasuks ja õige pea moodustati noortest koosnev laulukoor ning algas vilgas noortetöö. Selle tulemusena tekkisid lähedased sõprussuhted, mis paljude tollaste noorte jaoks on tänaseni püsima jäänud. Usk ei tähendanud siis ega tähenda ka praegu ainult tõekspidamisi, vaid ka osadust, kuulumist, vaimulikku edasipüüdmist ja uusi kogemusi. Mõne aasta pärast hakati noortetöös kasutama julgemaid töövorme, näiteks pidama suviseid noortelaagreid, mis on kujunenud heaks traditsiooniks. Esialgu oli nende korraldamisega parasjagu probleeme, sest mindi ju kirikuseinte vahelt välja, mis oli seadusega keelatud, ja koguduste juhid pidid iga sellise “vahelejäämise” pärast aru andmas käima. Ometi kasvati aastate vältel koguduse noortegrupina väga tugevasti kokku ning võeti üksteise elust osa ka siis, kui juba pered loodud ja lapsed kasvamas. Aga selline ongi kogudus inimesele vaimulikku kasvu soodustava ja sõprust pakkuva keskkonnana. Nüüd, kui mitmed esimestest noortest on jõudnud vanaemade-vanaisade ikka ja elavad juba ammu eemal kodusaarest, aga mõned neist koguni välismaal, pakub kodukogudus võimalust tulla kodusele pidupäevale. Alates 1970-ndatest on ainult noortetöö kaudu koguduses pikemat või lühemat aega kaasa löönud ca 170 inimest. Loodame mitmetega neist kohtuda.

Juubelipäev

Teenistusel osaleb koguduse gospelkoor koos saateansambliga, kuuleme puhkpillihelisid, laulame ühiselt Jumala kiituseks ning lisaks EKB Liidu presidendi Joosep Tammo jutlusele on kavas mitmeid tervitusi erinevatest paikadest.

Kogudus on aga rõõmus iga inimese üle, kes tunneb vajadust igaveste tõdede järele ning liitub meiega nii jumalateenistuse tänupalves üleval peasaalis kui pärast teenistust kohvilauas all saalis.

Aastapäeval on avatud ka kirjanduse laud, kust muu hulgas saab osta allakirjutanu koostatud rohke pildimaterjaliga varustatud trükise, mis annab ülevaate viimase 35 aasta vältel koguduses tehtud noortetööst.

Margus Mäemets,
pastor