Lumetõrjel appiläinuid ähvardab trahv (48)

Autor: Veljo Kuivjõgi
Esmaspäev, 08. veebruar 2010.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ekstreemsetes oludes on vallavalitsused kutsunud põllumehi oma võimsamate traktoritega appi lumetõrjele, kuid tolliametnikud ei luba erimärgistatud diislikütuse kasutajatel lumetõrjet teha. Seni on toll erijuhtumitel appi tulnud põllumehi hoiatanud ja andnud 48 tundi aega kütuse vahetamiseks.

Foto on illustratiivne.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et probleeme pole nendega, kes on lumetõrje lepingud sõlminud. Neil on valge diislikütus traktorite kütusepaakides olemas. Häda on korraks appi tulnud lauda- või põllutraktoritega, mis sõidavad sinist värvi ehk odavama kütusega. “Mehed ei taha appi tulla, ütlevad, et korraks kütuse vahetamine on kulukas asi ja kui ei vaheta, ähvardab trahv. Nüüd, kus lund on ääretult palju, oleme hädas.

Kui suur traktor on külavahelt olukorra ära klaarinud, saame jälle omade jõududega hakkama,” kirjeldas Poopuu sel talvel üleskerkinud olukorda.
Saaremaa Ökoküla juhataja Koit Kull, kes ise traktoriga kümme aastat lund lükanud, ütles, et varasematel talvedel pole sellist probleemi üles kerkinud. “Esiteks oli lund vähem, teiseks läks riigil ilmselt natuke paremini ka. Praegu on vaja aktsiis kätte saada ja maksuamet ning rahandusministeerium töötavad aktiivselt selle nimel, et riigi maksutulud täis tuleks.”

See on ka mõistetav, küll aga oleks vaja riigi tasandil nuputada, kuidas talumees saaks minna vallale appi, kui olukord kipub katastroofiliseks minema. Saaremaa Ökoküla traktorile sõitsid politseinikud ja tolliametnikud külavaheteele järele, kirjutati akt ja esialgu hoiatati. Nii tehti ka Lümandas, Kihelkonnal ja mujalgi.

Kütuse vahetamine pole lihtne

Koit Kull ütles, et nüüd, kus külavaheteedel pole lund enam kusagile lükata, tõstetakse kohati seda ekskavaatoritega hunnikutesse, et inimesed arsti juurde ja poest leiba tooma minna saaks.

“Küttesüsteemi läbipesemine on mahukas töö ja iga natukese aja tagant seda teha ei saa, kui oma põllumajandustöid tahad ka teha. Ilmselt peame karmimad olema ja hädasolijatele mitte appi minema. Ise me ju kannatame,” ütles Kull.

Mees imestas, kas tõesti kuidagi teisiti, kui kütuse erimärgistamisega, kütuse soodustust põllumeestele reguleerida ei saa. Kuna liitri diislikütuse hinnavahe on ligi viis krooni, tehakse eriolukordades lumelükkamist 70 krooni tunnis odavamalt.

Salme vallas Lahetaguse külas, kus elab ka Koit Kull, olid hiljuti majapõlengud. Mees läks oma suure traktoriga John Deere päästjatele appi teed lahti lükkama, sest väiksem traktor ei jaksanud. Mees riskis, sest see traktor sõidab tal erimärgistatud kütusega.

“Ütlesin küll, et ma ei saa appi tulla, sest traktoris on sinine kütus”. Inimlikkus ei lubanud aga Koit Kullil appi minemata jätta.

Asi vajab kõrgemal tasemel lahendamist

Saare maavanem Toomas Kasemaa ütles, et eelmise aasta augustikuust, pärast seadusemuudatust, maakondlikke kriisikomisjone ei eksisteeri. On ainult territoriaalne kriisikomisjon, mis on üks Lääne- Eesti peale kokku. Maavanemad on selle liikmed ja rohkem liikmeid selles polegi.

“Ekstreemsetes oludes, nagu praegune lumerohke aeg on, tuleks eriolukorras lubada põllumeestel appi tulla küll. Esmaspäeval uurin asja,” lubas maavanem nädalavahetusel.

Eriolukorda lumetõrjel, nagu sel talvel on, arutas ka Saaremaa Omavalitsuste Liit.