Kaablipanija vaidleb linnaga tänavate taastamise üle (9)

Autor: Ahto Jakson
Neljapäev, 16. aprill 2009.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Seoses elektrikaabli paigaldamisega linna tänavatel kaevetöid plaaniv OÜ Jaotusvõrk peab tänava kahjustamise eest linna poolt ette määratud teehoiukulude hüvitist liiga suureks ja põhjendamatuks.

Pidevad kaevetööd rikuvad linnatänavatel teekatte ja häirivad liiklemist. Foto: Irina Mägi

“Taastame läbikaevatud teed ja anname tööle garantii ning nüüd peame veel selle eest maksma müstilisi summasid. Kui teised omavalitsused ka sellist asja rakendaksid, siis maksaksime suure osa oma investeeringutest teehoiu kuludeks. See eeldaks juba elektrihinna tõusu,” ütles OÜ Jaotusvõrk arendus- ja ehitusosakonna Lääne piirkonna juht Indrek Sild, kes tõi näitena ühe objekti, mille kohta linn esitas üle 300 000 krooni suuruse arve.

“Me ei ole sugugi huvitatud sellest, et pärast meie kaevamist oleksid teed ja tänavad lagunenud. Me ei ole valmis maksma suuri summasid lihtsalt sellepärast, et võibolla on vaja kunagi tulevikus teid remontida, kuna seal kunagi kaevati,” lausus Sild.

OÜ Jaotusvõrk pakkus linna tänavate taastamisele viieaastast garantiid, kuid linn suruvat peale kuueaastat garantiid. “Nii pikk aeg on põhjendamatu. Seda enam, et meie kaevamised toimuvad ühe meetri sügavusel, mitte rohkem. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku puhul on kaevetööd oluliselt sügavamal,” sõnas Sild.

Tema arvates peaks linnale viieaastasest garantiist piisama. “Viie aasta jooksul tuleb välja, kas vajumine on põhjustatud meie kaevamisest või on seal tegemist üldise kulumisega,” märkis Sild, lootes, et linnaga ikka mingisugusele kompromissile jõutakse.

Hüvitisest teeremondi reserv

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud linnavolikogu määruse järgi peab tänava kahjustaja maksma linnale teehoiukulude hüvitist, kusjuures see tuleb tasuda enne kaeveloa väljastamist. Maksetest peaks tekkima linnale tänavate remontimiseks reservfond. Hüvitise määr tänava kahjustamise korral on 150 krooni ruutmeetri kohta. Asfaltbetoonkatte kahjustamise korral lisandub sellele täiendavalt 180 krooni ruutmeetri kohta.

Linna ehitusjärelvalve insener Aivo Kesküla teadis rääkida, et OÜ Jaotusvõrk tahab hakata seoses kaabli paigaldamisega kaevama just nendel tänavatel, kus hiljuti on pindamised tehtud. “Kui neilt hüvitist ei tule, siis peab tee taastamisel olema garantii pikem. Pärast asfalteerimist või pindamist peaks tee vähemalt viis kuni kümme aastat vastu pidama. Kui tee on läbi kaevatud, siis kate nii kaua vastu ei pane. Mida pikem garantii, seda väiksem hüvitisraha. Näiteks viieaastase garantii korral hüvitisraha ei maksta,” selgitas Kesküla.

Kuressaare abilinnapea Urmas Sepa sõnul on Jaotusvõrgul ühe projekti jaoks ehitusluba olemas. “Saatsime neile välja ka arved, kuid firma keeldus maksmast. Tööd on nii kauaks peatatud, kui selgus asjas olemas,” ütles Sepp.

Taastamine kaevaja arvel

Praegu käivad linnas juba mitmendat kuud vee- ja kanalisatsiooni torustikutööd, mille käigus lõhutakse ka teekatet. Kuigi töid tegevad firmad on saanud linnalt rida ettekirjutusi, näevad Kuressaare tänavad kohati välja nagu kuumaastikud.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koovi sõnul teostab tänavatel, kus tehakse vee- ja kanalisatsioonitrassi töid, asfaltkatete ja kaevega rikutud piirneva ala taastamise kaevaja oma vahendite arvel. “Kui nemad sellega hakkama ei saa, vastutab linna ees tellija ehk AS Kuressaare Veevärk ja tööde järelvalve teostaja. Linn oma raha trassikaevete taastamisse mitte mingil juhul ei pane,” rõhutas Koov.

Linnainseneri Madis Piheli väitel ei ole lõplikke graafikuid, mis ajaks tuleb teed taastada, veel paika pandud, kuid ehitajad teevad praegu kokkuleppeid ja need võivad tekkida selle nädala lõpuks.

Haavatud sõdur ei parane

Linnavaranõunik Margo Sooääre kinnitusel on jaanuarist kehtima hakanud volikogu määruse eesmärgiks, et kui ükskord saavad kõik kaabli- ja torutööd tehtud, tänava ühes lõigus uue teekatte pealesaamine. Ta võrdles linnatänavate kaevamist haavatud sõduriga, kes päris terveks ei saa enam kunagi. “Tõenäoliselt oleks enamusel inimestest hea meel, kui ühtegi kaablit ega toru tänavatesse ei pandaks. Tänav on ikkagi liiklusrajatis, mitte toru ja kaabli pesa. Paraku mujale panna ei saa. Inimesed tahavad elektrit ja vett ka saada,” tõdes Sooäär.

Võttes juba arvesse kärpeid on linna eelarves tänavate asfaltkatete löökaukude remondiks tänavu ette nähtud 900 000 krooni, asfaltkatete pindamiseks ligi 2 miljonit krooni ja kõnniteede remondiks 800 000 krooni. Sellele lisanduvad sihtotstarbelised toetused 995 000 eelmisest aastast Piiri tänava töödeks ja ligi 1,5 miljonit krooni selle aasta eraldist.